Curse of the Crimson Altar (1968)

Filmi peategelane, antiigikaupmees Robert Manning saab oma vennalt kastitäie haruldasi esemeid peale seda kui too on külastunud vana Claxted Lodge häärberit. Rohkem mehest enam infot kuulda pole ning kahtlustav Robert sõidab lõpuks mõisa, kus venda viimat nähti, ise asja uurima. Kohapeal leiab ta ,et mehe kadumisse on segatud arvatavasti seal tegutsev sajandeid tagasi hukatud nõida kummardav kultus. Kui mõni aeg tagasi sai vaadatud filmi Black cat (1934) kus oli võimalus näha koos tegutsemas selliseid mehi nagu Boris Karloff ja Bela Lugosi siis Crimson Altaris on tolleks hetkeks juba 80ne aastane Karloff'i koos uuema aja horrorite kangelase Christopher Lee'ga. Tema siine veidrikust, piinariistu koguva proffessori roll, jäigi talle viimaseks kuna vanamees külmetas võtete käigus ning sai kopsupõletiku mille komplikatsioonid said hiljem saatuslikuks. Lee aga sobib ise kurjaks majaomanikuks suurepäraselt nagu ikka sellistesse rollidesse. Film ise on visuaalselt küll lahe kuid sisult neetult igav ja isegi oinasarvedega nõia (Barbara Steele) sekkumine ei suuda seda kuidagi põnevamaks-õudsemaks või isegi mitte eriti naljakamaks muuta. Mul hakkas lõpuks isegi vaikselt uni peale tulema kuna vaatamisaeg oli üsna hiline ja pikk päev seljataga. Olin ka pettunud kuna mitmetes selle filmi arvustustes oli vihjatud seostele Lovecraftiga ning neid seoseid ei suutnud ma kahjuks ühtegi leida, va see ,et Lovecraft on ka veidratest kultustest kirjutanud. Ja palju võikamatest kui seda Crimsoni oma oli. Huvitav visuaalne pool ja atmosfäär suutsid muuta õnneks filmi suhteliselt vaadatavaks ja korvata kõvasti üldist igavust. Täpsemalt meeldis mulle väga Kelme ja pühakuid meenutav tegevuskoht ja Dario Argentolik värvikasutus. Mitmed peateglase unenägudes toimuvad rituaalid paistsid silma ka huvitava fantaasiaga. Ning veel toimus päris filmi alguses üks väga raju hipi-lsd orgija ja Ove ning Mardi rõõmus oli titshot ka olemas. Muidu aga pisut liiga keskpärane, võibolla said ka ootused varasemalt kõrgeks kruvitud või siis oli vaatamiseks aeg valesti valitud. Vanameestel oli igaljuhul konjakiklaas koos ühes ruumis viibides pidevalt täis ja poisile valati ka kohe igakord kui ta välja ilmus. 6/10