kolmapäev, 22. oktoober 2008

Ikarie XB 1 (1963)

Üritasin seda ulmet vaadata juba pool aastat tagasi kuid see mis mulle kättejuhtus oli dvd rip ja nendega on nagu on - alguses polnud subtiitreid, siis sain subtiitrid kuid vaatamise osutus võimatuks sest mingi eriline kroonilise nohuga eunuhhist venelane oli pandud filmile teksti peale lugema. Tema monotoone ja täiesti robotlik ilmetu helindus hakkas niivõrd häirima ,et peale kümmne minuti panin lihtsalt filmi seisma ja hiljem ka kustutasin. Tohmanist tibla polnud osanud muide isegi originaalset heli mahalõigata vaid pläras sinna otse peale mida oli eriti valus kuulata sest tekkis selline segapudru ,et karju appi. Sellist "kvaliteeti" pole isegi 90nendatel turult ostetud VHS'idel näinud. Õnneks tuli taas appi Trashi kelder kust õnnestus film ka DVD kujul välja koukida (suur tükk vorsti ka Saastale tubli töö eest). Ja võis siis parema pildi, originaalse tsehhi keele ja inglise subtiitritega vaatama asuda. Ikarie XB 1 on 25nda sajandi tähelaeva või pigem tähelinna nimi mis suundumas esmakordselt inimeste maailma lähima täheni - Proxima Centauri'ini. Kuigi 4 valgusaasta läbimiseks kulub Ikariel vaid kuskil kaks aastat möödub maal senikaua 15 nii ,et paljud astronaudid on võtnud ka naised või siis vastupidi. Filmi lõpus sünnib sümbolina ühel paaril isegi järeltulija. Igaljuhul aetakse kosmoselaevas üsnagi maiseid asju - noored armunud kasvatavad biotangis lilli ja korraldavad kohtamisi, vanemad teadlased jagelevad robotitega ning mõned nukrutsevad mahajäänud pere pärast. Ollakse juba üsnagi sihtpunkti lähistel ja peetakse parajasti väga sürealistlikku tantsupidu kui laevaarvuti teatab võõra kosmoselaeva avastamisest. Siitkohast hakkas muidu tsill aga pisut igav ulme juba huvitavamaks minema nii ,et ajasin end taas püsti. Leitud taldrik osutub nimelt 20nenda sajandi inimeste kätetööks. Meeskonda muuseumieksponaadist tähaleval on tabanud mingitlaadi tõbi või kiirugs mistõttu laeva juhtinud kindral on avanud mürgigaasi balloonid ning meeskonna tapnud. Uurimise käigus avastatakse veel raketi pardalt tuumarelvad, millest üks töölehakanud pomm kosmilise mauseleumi hävitab. Varsti tabab ka Ikarie meeskonda senitundmatu unitõbi mille hullematel hetkedel terve meeskond muutub liikumatuks ning mööda koridore veereb vaid üks tuhmi mõistusega kohmakas robot. Kõigetipuks tabab veel ühte kosmonauti hullumeelsus mis muudab ta laevale surmavalt ohtlikuks. Asja taga tundub olevat valgust neelav "must täht" mis kaitseb sihtmärgiks olevat "valget planeeti". Voh, üks väga mõnus vana ulmekas taas. Meeldis juba lahe futuristlik kosmoselaeva sisedisain ja masinad. Väljaspoolt oli Ikarie küll natuke liialt plekkvanni moodi aga see ei rikkunud üldmuljet. Oli ka pisut klaustrofoobiat ning müstilist salapära millelt katet ei tõmmatud kuni lõpuni ja jäeti kõvasti ruumi fantaasiale mis mul hakkas igaljuhul liikuma. Näiteks meenutas leitud 20nenda sajandi lendav taldrik väga natside Haunebu't. Ning mul tekkis peas kujutluspilt sellest kuidas tegemist võis olla sakslaste ülisalajase lennuga "valgele planeedile" ,et kutsuda sealt appi humanoidsete üliinimeste horde või siis vaenulikke kiletiibadega Mi-Go'sid ja mis muu see "must täht" oli kui mõni tühjuses luurav poolunes iidne jumalus. Muide Ameerika nimetus filmile - Voyage To The End of the Universe tundub pehmelt ülepingutatud. Lennati ju vaid lähima täheni. 8/10

Kommentaare ei ole: