Postitused
ei tundunud nimelt eriti originaalsusest pakatav. Netis levivad pildid tõotasid ka, et tulemas on üks keskpärane 70ndate pisut gorene sarimõrvarilugu.
Aga näed- võta näpust, viimaks võtsin julguse kokku ja film osutus suurepäraseks õudus-põnevikuks. Esiti veereb tegevus tõepoolest mööda üsnagi etteaimatavat rada. Siis aga hakkab lugu tasapisi käänakuid sisse viskama ning lõpplahendus suutis oma ootamatusega korralikult rabada. Kuid see polnud veel kõik: sinna keerati kohe teinegi nutikas vint otsa. Pole päris pikalt juhtunud õudusfilmile, kus selline teravmeelne double-twist sisse tuuakse, nii et juba selle asjaolu eest kaks punkti üldhindele juurde (kummagi nõksu eest siis üks).
Visuaalselt oli film samuti väga lummav ja seda eriti kaameratöölt ning pahaendeliselt atmosfäärilt. Iidsetest rohmakatest majadest külake koos oma veidrikest, erakutest ja pervertidest koosneva
seltskonnaga suutis stabiilselt kogu filmi põnevust üleval hoida; ka siis, kui põhiliin ise aeglasemal käigul kulges. Näitlejatest on muidugi ületamatu peategelane ja tema must huumor. Mis puutub goresse, siis ka see on siin erakordselt ilge. Peategelane satub korra oma rännakutel nimelt tapamajja, kus on filmitud ohtralt naturaalseid ja vägagi häirivaid kaadreid.
Huvitava faktina ei saa mainimata jätta ka seda, et viimastel võttepäevadel kukkus (või hüppas) režissöör kellatornist alla ning viimase lihvi andis filmile seetõttu teine lavastaja. See nüanss lisab filmile tontlikkust ja lõppvaatus omandab sellises valguses märksa süngema tähenduse.8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar