Hatchet for the Honeymoon (1970)

Mario Bava järjekordne giallo. Või oot, stop, on see ikka giallo? Mõrvar siin nimelt varju ei hoia ega oma nägu ei peida. Pigem vastupidi - tema ongi filmi peategelane. Küüniline pururikas noormees, kes elab koos tigeda naisega suures perekonnalossis ning teenib elatist pruutkleitide disainiga. Pärast kleidi õnnestunud müüki hiilib noorhärra tavaliselt pulmaööl, kui paarikesel jagub silmi vaid teineteise jaoks, liharaiumise kirves näpus sviiti ja kukub rappima. Motiiviks asjaolu, et väikse poisina nägi ta enda vanemate mõrva pealt ning süüdlase paljastamiseks ja enda mälestuste meeldetuletamiseks peab ta nüüd siis tapma. Õigeks signaaliks mõrvatöö alustamiseks on trepil kajavad sammud. Ühesõnaga, tegemist tõsiselt häiritud noormehega, kes näiteks peab ühe veidrusena oma lossi saalis suurt hulka pruutkleitidesse riietatud mannekeene ja käib neid aeg-ajalt salaja suudlemas.

Esimene filmipool sujub liiga uimaselt-unelevalt. Pingelist tegevust napib. Mõrvar on ju teada ja politseiuurija, kes juhtumiga tegelema määratud, sedasorti, kelle kõrval inspektor Japp ka kirka kriidina tundub. Avastanud näiteks kahtlusaluse kasvuhoonest isikliku krematooriumi, lepib ta täielikult seletusega, et seda kasutatakse kuivanud lillede ning vanade riiete põletamiseks. Või siis ohvri karjete peale kohale tormanuna ütleb peategelane hooletult "Mul telekas, sunnik, ununes lahti, seal mingi õudukas ju käib", ja jällegi tammub vahva detektiiv nõutult esikus, poriseb pahuralt ja asub tagasi koduteele. Ega kohalikke lossielanikke paista muidugi ka suurt häirivat, et katlamaja korsten salapärastel aegadel tossab ja jälki haisu levitab.

Põnevamaks kisub film siis, kui välja ilmub salapärane ja pisut norilik femme fatale, kes hakkab mingite müstiliste plaanide ajel ümber vaese maniaki tiirlema, ja kui sisse tuuakse üleloomulik liin, ühe pahura ohvri vaimu näol. Kui enne seda keskendusin rohkem Bava kaunite visuaalide imetlemisele, siis
sealtmaalt kasvas huvi, kuhu selline süžee viimaks välja jõuab. Ütlen väikese spoilerina ära, et mingit väga suurt üllatust sealt ei tule, samas väga pettuma ka ei pea. Väike vimka keeratakse siiski sisse. 7/10

Bava muhe viide ühele oma varasemale filmile.