Patlabor 2 (1993)

Kuna Patlabor 1 (1989) meeldis mulle väga siis hankisin kiirelt ka järgmise osa. Ja peab ütlema ,et pettusin. Lootsin õhtu mööda saata mõnusa mecha madinaga - vererohke ning tempoga cyberpunk fiilinguga ulmekaga kuid sain hoopis igava poliitilise põneviku anime kujul, kus mechad olid täiesti ülearune lisand ja oleksid võinud isegi vabalt ka olematta olla. Oleks seda kõike kuidagi sümpaatsemalt ja vähem kuivemalt tehtud siis oleks ehk isegi meeldinud. Kuid tegelaste vahel polnud isegi ühtegi silmatorkavat traagilist liini ja peapaha ilmus ekraanile vaid vilksamisi ning temaga seotu jäi kõik pisut segaseks. Esimeses filmis oli ammusurnud inseneri hullumeelsus, enda messiaks või jumalasaadikuks pidamine palju arusaadavam ja huvitavam kui ühe mecha salga komandöri segasevõitu põhjustel hukkunud meeste eest kättemaks, püüdes lüües keeruliste mahinatsioonidega kiilu suurriikide vahele. Ainus kord kui mechasid ka tõsisemalt kasutati ehk lõpulahing oli isegi huvitav, aga neetult lühike mille järel kurjategija lasi end lihtsalt raudu panna ning tunnistas hiljem helikopteris ,et ega ta ise ka nüüd aru ei saa miks ta end juba palju varem lihtsalt ära ei tapnud. Kuna olin väsinud siis vahepealne dialoog filmi keskpaigast hakkas täiesti mööda jooksma. Lihtsalt ei suutnud süveneda keerulisse poliitilisse filosoofiasse ning avastasin end pidevalt hoopis niisama kaunist pilti jõllitamas ja unistamas. Kui midagi nüüd head filmist otsida siis on see tõesti pildikvaliteet mis oli väga kaunis ja detailirohke. Palju oli sellised kaadreid kus tahaks sellest võetud screenshoti välja printida, ära raamida ning seinale riputada. Värvidelt oli samuti joonistus kuidagi mõnusalt mahe ja tasakaalus nagu ka esimene film nii ,et silm lausa puhkab. Lisaks ohtralt keerulisi ilusaid masinaid ja roboteid, üle Tokyo lendavaid õhulaevu ning helikoptereid. Oleks neid natuke rakendatud nüüd ka rohkem. Või vähemalt Jin-Rô (1998) stiilis draamat lisatud. Imdb kommentaarides on öeldud An impressive achievement, but not for everyone, tõsijutt. Poliitika pole just mu lemmikteema, Tom Clancy'i romaanid, mida see film pisut meenutas, on minuarust samuti surmigavad ja venivad nagu nädala lõpus toimuvad töökoosolekud. Nõustun ka ühe teise kutiga kes kirjutab - If I wanted philosophies on War and Peace, I'd read Tolstoy! Algas film väga lubavalt Mecha operatsioonisüsteemi bootimisega. 5/10