Üks täiesti tore Katsuhiro Ôtomo film, mis küll
ta kuulsamate filmide nagu Akira ja Steamboy
varju jäänud. Lugesin ise sellest esimestkorda
Trashi blogist.
Põhitegevus käib seal vegeteeruva muldvana ätti ümber
kelle peal katsetatakse uudset ja täisautomaatset hooldusvoodit - tuumareaktoriga ja
tuhande imeviguriga, kaasaarvatud automaatne siiber ja iseõppiv biokompuuter, agregaati,
mis on vajadusel võimeline ka mechaks muutuma. Vanamehele asi
väga ei meeldi ning bioarvuti, kes on vahepeal võtnud pähe ,et ta on mehe naine
murrab haiglast välja ja läheb linnapeale ringikondama. Seal kasvatab agregaat end kõigest kättesaadavast nagu
traktorid, röstrid, veoautod, pesumasinad, buddha kujud, mäesuuruseks ning muutub
mitmesugustele militaarsetele organitele tõsiseks peavaluks. Hoolimata sellest ,et
tegelikult plaanivad vanamees ja robot lihtsalt suunduda mereäärde ,et võtta sõõm värsket õhku, imetleda vaadet ja meenutada kauneid noorusaegu.
Selline hästi joonistatud ja mõnusa huumoriga cyber-mecha anime kus tehakse ka kriitikat arenenud maade kombe üle vanurid võimalikult kiirelt jalust ära saada ja kui võimalik nad üldse keldrisse aparaatide külge ühendada ning täielikult unustada. Ega multikas nähtud automaatne voodi seeriatootmisse jõudmine nii kaugel enam polegi, lugesin lehest mõniaeg tagasi
katsete üle luua robot mis tegeleks vanurite järgi passimise, nende abistamise
ja ka aja surnuks löömisega. Igaljuhul mõnus vahepala õhtuseks vaatamiseks.
Asi pole siiski nii nagu paistab
Pensionärid häkivad igavusest meditsiinikompuutritega valitsuse võrke
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar