teisipäev, 25. november 2008

Tajemství hradu v Karpatech (1981)

Karpaatide lossi saladusest kirjutas Muda enda blogis küll juba rohkem kui aasta tagasi ning ajas tõsiselt suu vett jooksma kuid võimalus seda filmi ka omasilmaga vaadata tekkis alles äsja. Loomulikult ei jätnud ma suurepärast võimalust kasutamata. Ikkagi aurupunk fantaasiad, pluss veider (kuid hea) huumor mis kõigub vägagi absurdi äärel. Vaatamise hetkeks olime Ove ja Mardiga muidugi üsnagi täis, tunde mööda lumist elvat ringi vaarunud ning mitte just parimais filmivaatamse vormis, kuid üllatuseks mõjus vähemalt mulle ja Mardile väga kosutvalt. Kordagi ei tekkinud momenti ,et tegevus jookseks mööda või hakkaks uinutama. Samas see muidugi väga subjektiivne sest Ove, vastukaaluks, keeras end tekkidesse ja norskas juba esimese kümmne minuti juures. Kunagi kusagil 1800 aastal saabub ühes idaeuroopa kolkas asuva libahundi külakesse noor ooperihuviline krahv Tölökö enda vahva teenriga. Nende sihtpunktiks on küla lähedal mägedes kõrguv ähvardav loss, kus pealtnägijate kinnitusel hoiab kuri, ja samuti ooperisõbrast, parun von Gorz vangis ülemailmselt tuntud lauljat. Lokilise habemega pahatahtlikku vanameest abistavad sellejuures jõhkardist külahull ning geeniusest teadlane kes teinud märkimisväärseid edusamme stereoheli ja videopildi salvestamises ning vabast ajast saadab rakette kuule. Minul seoses selle filmiga lapsepõlvemälestusi ei ole, kahetsen lausa, et tollal telekas ei näidatud. Oleks arvatavasti toona veelgi enam meeldinud ja olnud ehk olnud meeldejääv elamus nagu The Fabulous World of Jules Verne (1958). Filmi suurimateks väärtusteks on originaalsed värvikad-humoorikad tegelased ja aurupungilik tehnoloogia. Sellist portatiivset auru..hmm, iseliikurit millega filmis ringi kimatakse sooviks endalegi elvapeal liikumiseks. Äramärkimist väärib veel kurja geeniuse universaalkäsi mille läbi õnnetu leidur ka lõpuks ise otsa leiab. Mõnesmõttes võiks filmi nimetada isegi bondi paroodiaks, kuigi kardan ,et seda on ta pigem tahtmatult, ei usu ,et 80nendatel Tsehhis Bond eriti tuntud oli. Igaljuhul väga paljud vanematest Bondidest tuttavad elemendid on paigas, kaasaarvatud lõpus õhitav kurja elupaik. Muidu baseerub film Jules Verne jutul, mille suhtes tekkis lausa huvi. Kui Master of the World raamatu ja filmiga (1961a arupunk Vincent Price'iga peaosas, mis tekitab igaljuhul suurt huvi) mingihetk ühelepoole saan siis võiks täitsa uurida. Tähelepanu hajutamine pornoga.. Paruni habemepesu 8/10

4 kommentaari:

Ulmeguru ütles ...

Novel on endiselt romaan... põhineb seega romaanil...

metsavana ütles ...

Tean seda hästi, ei teinud tõlke vaid tähelepanematuse vea.

Ulmeguru ütles ...

Täitsa usun... :)

Ma olen sel teemal lihtsalt pisut allergiline.

metsavana ütles ...

See on igalpool ropult levinud möödatõlkimine kah. Päris palju isegi märganud. Lugesin wikipediast romaani sisust ja libisesin sujuvalt selle infost üle, jäi mulje miskipärast kui lühiloost. Nii ,et asjalik parandus.