The Wild Bunch (1969)

Wild Bunch on western täpselt minu maitse järgi, selline mille võib usun täiesti auga panna The Good, the Bad and the Ugly ja Django kõrvale kolmandale kohale. Selles on nimelt nii spagetiwesterni räpasust kui Leone stiili. Lisaks valatakse verd vaatide viisi ja selles suhtes ühe 60nendate lõpu ameerika filmi kohta hämmastavalt julge teos. Algabki film juba võimsa tulevahetusega kui pangaröövi käigus Pike gängi tabada üritavad palgasõdurid (liiga uhke nimi vist sellise juhmide õnneotsijate kohta) tapavad hoopis hulga kohaliku linnakese elanikke. Peale seda võetakse pisut rahulikumalt, kuid varsti kogutakse hoog taas üles ning lõpus puhkev veresaun avaldas mullegi muljet. Tegevus ise toimub westerni aegade lõpu viimases otsas. Kuuelasuliste vahel võis näha püstolit, ringi veereb ford'i automobiil ning kasutust leiavad granaadid ja raskekuulipilduja. Pike ja ta gäng tunnevad juba ka ise ,et üks ajastu on läbi ning nemad kuuluvad pigem möödanikku. Kõik tegelased olid mõnusalt, aga mittehäirivalt, stereotüüpsed. Raudteeomanik on loomulikult kurjusest, ahnusest ja hoolimatusest lõhkemas. Mehiklased on reeturlikud ja räpased tõhud ning nende naised ahned moraalitud hoorad. Ameerika sõjavägi täielik lorudekari ning mägedes elavad ausad ning õilsad, kuid tugevalt ahistatud pärismaalased. Lahedatest stereotüüpsetest tegelastest meenub veel eriti üks vahva saksa härrasmees - relvainsener. Temaga oli hea koht mil ta ahastades röökis "NEIN te kasutate seda valesti", kui mehiklased kambaga üritavad raskekuulipildujat käima saada. Ma pole 1900 alguse Mehiko oludega kursis, aga olen veel mitmes filmis varasemalt tähele pannud ,et seal justkui kohalikku võimu polekski ja valitsevaks jõuks on põhiliselt diktaatorlikud kindralid kes on täielikul isemajandamisel ning põhiliselt tunduvad võitlevat üksteisega. Igaljuhul on põhipaha Mapache üks sellise väepealiku tüübi esindaja. Röövlikamba liikmed on vastukaaluks peaaegu kõik igati positiivsed tüübid ja aumehed kes on keerulistes olukordades endale antud töö valinud ning teevad seda tõhusalt ning täpselt. Eriti tõuseb nendehulgast esile oma koduküla ja rahva patrioodist Angel, kes elab läbi filmikäigus lausa kristuse väärilisi kannatusi ning lõpuks on teatavas mõttes üks süüdlane ülejäänud meeste allakäigus. Spoiler! ei saa küll aru miks oli tal vaja lõpus veel Mapache nina alla ilmuda. Mina oleks tema asemel võtnud enda mägedepojad ja uued vintpüssid ning tormanud siis peale kui lõbujanulised mehiklased keset suuremat pidutsemishoogu olid viskist ning naistest täiesti oimetud. Temaga on seotud muidu veel üks mu selle filmi täielik lemmikstseen kui Angel laseb maha enda reeturliku naise otse mapache süles. Mehiklased haaravad seepeale relvad ning kavatsevad veriselt pättidega arved õiendada, kuid kuuldes ,et tegemist oli vaid tüübi ning ta naise vahelise klaarimisega pannakse püssid naerdes ära ning kutsutakse mehed veel väikesele napsule. Spoileri lõpp. Veel on filmist kirjutanud Sander 13-street blogis. Partisanide uus juht. Raske arusaada miks või kuidas need toredad härrasmehed olid sellisesse urkasse sattunud. Soomusrongi bänd Maal - soomusrong lahkub jaamast Run on steam? No, on alcohol or gasoline. You know what I heard? I heard they got one of those things up north that can fly. That was a balloon, you damned old fool. No, the old man's right. They've got motors and wings and go 60 miles in less than an hour. Going to use them in the war. Ameerika ühendriikide sõdur. Seadusesilmad on pööranud ühe enda poolt kogematta tapetu saabaste tõttu tülli. Veinidush Ja üks väga tuttav nägu. Tüübid on alt tõmmatud kotitäite seibidega ning positiivse ellusuhtumisega mehed loodavad ,et ehk tegemist hõbesõrmustega 10/10