Naksitrallid

Igasugused veidrikest tegelased on lastekirjanduses väga populaarsed. Ma ei mõtle siin sellist uut Young Adult lastekirjandust millest Sash Uusjärv Estconil ettekande tegi vaid klassikalist. Näiteks raamatu Väikevend ja Karlsson katuselt peategelane on sisseehitatud mootoriga lennuvõimeline cyborg - selline kergelt probleemne ja sõbrustab noorte poistega. Või siis Hannu Mäkelä Härra Huu, kes ebamäärases vanuses taat, elab üksi vanas majas, omab veidraid arusaamu maailma toimimisest on saanud hirmuäratavalt vanaisalt mingisuguse maagikoolituse ja peab end tondiks ning käib tänavatel inimesi ehmatamas jne. Naksitrallid liigituvad ka täpselt samasse veidrike klassi. On habemesse kasvanud hipi, ebastabiilse närvikava ja mässaja vaimuga punkar ning karvane melanhoolne emo kes kannab seljas naiste rõivaeset. Lisaks on nad kääbuskasvu, vuravad ringi tont teab kust pärit ja mis marki furgoonveokiga ning viivad väikelinnades läbi erinevaid sotsiaalprobleemidega seotud mahhinatsioone. Näiteks meelitavad ühest kõik kassid minema ja kui rotid selle vallutavad toovad jälle tagasi - Lausa Ostap Benderlik kavalus ning naksitrallid saavad kaks korda kuulsust nautida ja torti süüa. Ühesõnaga rohkem tegelased mõnest Cheech Marini, Tommy Chongi ja Marty Feldmaniga kultuslikust kanepi ja kelmikomöödiast. Kuna tegemist ikkagi ühe omanäoliseima ja tuntuima hitiga Eesti lasteraamatute vallas siis tehti neist Eno Raua lugudest lõpuks ka multifilm. Seda Avo Paistiku juhtimisel, mis minuarust oli tõsine viga, sest peale raamatu lugemist valmistas multikas paraja pettumuse. Edgar Valteri ilusad detailirohked, värvikad ja teravapiirilised illustratsioonid ei ole ikka võrreldavad selle häguse laialivalguva stiiliga mida animatsioonis näha võib. No kui esimesest pettumusest üle saada siis väga hull ei olegi, tekste peale lugema oli muretsetud parimad Eesti näitlejad nagu Üksküla, Kibuspuu jne. Muusikalise tausta eest aga hoolitses Sven Grünberg. Kõik on nagu super kui välja arvata see ,et kuramuse Paistik pandi seda joonistama mitte Valter. Ega ma ei tea neid tagamaid, võibolla paluti meistrit põlvili ukse taga aga tema ütles ikka ,et ei saa ning polnudki muud teha sest palju neid häid kunstnikke ikka eestis on. Aga no kurat mingiks tehniliseks konsultandiks vms oleks Valteri ikka saanud võtta ja mul on ikka väike kahtlusepisik hinges ,et teda isegi ei püütud kampa kutsuda. Ja kui aus olla siis Sven Grünbergi muusika on lastele liiga diip. Mäletan ,et paar kohta võtsid mul väiksena ikka junni jahedaks küll. Kõle visuaalne stiil ja siis selline õudusfilmilik muusika ka taustaks brr. Kunagi vaatasime Lorenzoga neid naksitralle väga täis olekus ja kammis totaalselt ära. Hakkasin mõtlema praegu ,et kuna Valteri rong on nüüd läinud siis kes oleks veel õige mees Naksitrallidest uusversiooni tegema ning tuli esimesena pähe Hayo Myazaki. See veidi roheline ja looduse pärast muretsev stoori oleks täiesti temalik ja vanamehe mõnus joonistus stiil sellele multikale justkui loodud. Küllap ta lisaks omalpoolt veel boonusena paar veidrat lennumasinat või siis monteeriks naksitrallide masinale näiteks propelleri külge Muide filmiks on tehtud vaid esimesed raamatud. Kui natuke kolmandat sirvida saab aru ka miks. Viimases läheb lugu juba isegi lasteraamatu kohta veidraks. Pean eriti silmas neid sekeldusi suurlinnas kus keegi võimukas daam hipi röövib ja hakkab temaga kahtlast emand-ori sadomaso suhet arendama. Veab vaest sammalhabet kui mingit hardcore bondagemängu ohvrit nahkrihmades ja suukorvis mööda linna neljakäpukil ringi.

Kõigest hoolimata tuleb aga tunnistada ,et Naksitrallid on üks paremaid Eesti Joonisfilmi täispikki multikaid mida ma näinud.Vähemalt praegu hoobilt ühtegi teist samaväärset ei meenu. Näiteks Suur Tõll läheb rohkem lühifilmi alla. Priit Pärna sai aga vaadatud natuke liiga vales vanuses, kus ta mõjus masendava arusaamatu saastana ning milletõttu pole ka edaspidi rohkem julgenud seda kätte võtta. Kuigi nüüd ehk saaks toimuvast palju paremini aru. Lottesid jms viimase aja hitte pole ma aga veel näinud. Muide kui viimati Eesti Joonisfilmis käisin siis olid nad keldrisse Euroopa rahadega korraliku 3d arvutusfarmi ehitanud. Nii ,et mine tea, ehk areneb korraliku tehnika toel sellest veel uus Studio 4C või midagi sarnast.7/10

Mr. Vampire (1985)

Hauakambri valvuril ja kurjade vaimude peletajal Master Gaul palutakse viia läbi rikka mehe ümbermatmine. Selle käigus avastab ta aga laiba juures kahtlased vampiirile viitavad tunnused (ei lagune, sõrmeküüned kasvavad mühinal jne). Kuna omaksed keelduvad lahkelt pakutud põletusmatusest tassib preester koolnu enda poole ,et seal siis ta hävitamiseks mingi plaan leiutada. Vampiir aga teeb öösel minekut ja nakatab nii oma poja kui Master Gau juhmi abilise. Lisaks suurendab segadust asjaolu ,et masteri teine õpilane on sattunud samal ajal seksihimulise naisdeemoni küüsi. Järjekordne väga kobe Hong Kong'i kinopilt mis sai hangitud tänu Trashi soovitusele. Tegemist on korraliku situatsioonikomöödiaga kus on slapstik naljadega kõrvuti ohtralt loitse, rituaale, musta maagiat ning kung-fu võitlust. Lemmiktegelaseks oli loomulikult Ching-Ying Lam mängitud kõige üleloomulikuga hästi kodus olev Master Gau kes oma meistritiitli filmi käigus auga välja teenis. Mõnusalt ja originaalselt oli ka kujutatud Hiina traditsioonilisi vampiire ehk Jiang Shi'sid. Kes kannatavad sametmütsikesi ja ühesuguseid hõlste, liiguvad ringi jänese kombel hüpeldes ning ei oma just eriti palju taipu. Näiteks takerduvad nad sageli ülehüppamiseks liiga kõrgete takistuste taha ja kogenud maag suudab neist nõrgemaid kergelt juhtida. Ka pole sellise ebasurnu rahustamiseks vaja hakata puuvaiu meisterdama. Piisab riisitindiga maalitud spelli otsaette kinnitamisest. Hakkasin isegi kahtlema kas neid olevusi on õige nimetada vampiirideks, meenutasid rohkem zombisid ja vereimemisest nad ka suurt ei hoolinud. Mr. Stiff Corpse oleks seetõttu filmile isegi sobivam nimi kui mr Vampire. Igaljuhul suurepärane ja hoogse stiiliga komöödia mida fantaasiavaesuses küll süüdistada ei saa, soovitan 9/10. salapärane maag koos enda kodustatud vampiiridega. Rated PG-13 for vampire violence and some sexuality. Hüppavate vampiiride välimääraja. Virutatud siit blogist. Vampiirisalk läheb rünnakule ...kogenud maagi juhtimise all loomulikult Ohutuks muudetud vampiirid

Teine aasta

Täna sai täismetallist metsataadi blogi täpselt kaks aastat vanaks. Mitte küll juubel aga ilus ja auväärne number sellest hoolimata. Peab tunnistama ,et viimne aasta oli väga produktiivne. Käisin Baka veebi kokkutulekul, Haapsalu õudusfilmide festivalil, Estconil ja onu Kalveriga kombineerisime Filmiblogijate kokkutuleku mis õnnestus üle ootuste hästi ja kus sai paljude kaas(filmi)blogijatega korralikult õlut rüübatud. Muudest märkimisväärsetest saavutustest on olulisemad ehk ,et olen hakanud blogisse ka koomiksijuttu kirjutama, löön vahelduva eduga kaasa Suborinurgas ja meelitasin Juuraku blogi pidama. Hea on ka see ,et kuulus rott saast võib lõpuks hakata tegelema jõukohasemate ülesannetega, näiteks mulle ajalehe ja susside kätte kandmisega, sest filme hangib nüüdsest kahepeaga ahv kes ei pea närilise kombel salaja keldrisse lipsama vaid murrab lihaserammuga läbi uste ja raputab filmideomanikku senikaua kuni see vabatahtlikult kõik paremad plaadid riita kannab, nende äraveoks sobiva suurusega Soome kilekoti otsib ja lubab teinekord head filmid ise kohale tuua. Aga see ei tähenda ,et kelder nüüdsest tühjalt seisaks. Sinna on kolinud Kole-Jaanus kelle ma võtsin endale õpipoisiks ja kellest üritan ohtra viski, peksu ja paljude halbade filmide abiga Porutsik Rzevski maneere välja juurida ja tast viisaka välimusega härrat kasvatada ,et mees siis Ostap Benderilt ja Kaval Antsult õpitud tarkusega suudaks ka Jaan Ruusi, Ilmar Raagi ja Mart Sandri suguste gurude poole end sisse rääkida, sest nagu teada valvavad nende härrade filmikollektsioone Godzilla laadsed Lovecraftlikud õudused millede vastu ahv on kasutu. Miinustest on õigekiri endiselt sama kehv, laused kohati sellised ,et järgmine päev ülelugedes hoia ainult kahe käega peast ja ka pole ma taaskordselt suutnud kinni pidada lubadusest kõik nähtud filmid kenasti blogisse üles tähendada. Kui blogisse suudan aasta jooksul teha keskmiselt 200~ jutukest siis tegelikult vaadatud filmide arv jääb kuhugi 250-300 kanti. Aga nüüd mõned meeleolukad pildid sellest filmiaastast ja HÖFFil kohtume, raisk! Tarbatu blogimeeskond Filmisõbrad varahommikul koduteel peale pikka Metsavana pool toimunud filmivaatamist. Välikino eksperiment jaanipäeval BöfBöf Postapokalüptiline seltskond asub enda varjendist teele ,et võidelda kütuse nimel. Kus ma saan siis ära öelda kui nii lahkelt pakutakse Metsavana ja MNC kosuvad peale väsitavat filmiööd onu Kalveri pool. Veidi karastavat joogikest filmi kõrvale