teisipäev, 17. november 2009

The Great Silence (1968)

Kamp ahneid pearahakütte on võtnud lumistes Nevada mägedes tagaotsitavate püüdmise tõsisemalt kätte. Nende liider Tigrero (Klaus Kinski) juhindub seejuures põhimõttest ,et kuna ametlikult on nad nõutud kas elusalt või surnult siis viimane variant on alati tunduvalt vähem tüli või rahalisi kulusid tekitav. Tema viimase ohvri naine pole aga sedalaadi õigusemõistmisega just eriti rahul ning palkab palgamõrvari nimega Silence enda mehe eest kätte maksma. Eks Itaalia spagetiwesternid on kõik tuntud enda alternatiivse lähenemise poolest kuid Suur vaikus võtab ette kohe mitu eriti julget sammu. Esiteks kattis tegevuskohta lumi, väga suur osa selle zanri teoseid toimuvad ju tavaliselt ergava kõrbepäikese all. Teiseks oli peategelane tumm. Kolmandaks, ootamatu lõpplahendus. Mille DVD koostajad kahjuks küll veidi ära spoilisid. Nimelt oli seal menüüs suurelt "watch movie" kõrval "watch alternative HAPPY ending". Kergelt ilmne juba mida oodata eksole. Õnneks suutis lõpp veelgi karmim olla kui võis oodata. Paistab ,et ka Sergio Corbucci muretses veidi, et sai ehk üle soolatud. Muidu ta vaevalt oleks hakanud seda teist alternatiivset igaks juhuks linti võtma. Spoiler öeldakse välja muide veel ka filmi käigus. Ma mõtlen lese lauset: “Once, my husband told me of this man. He avenges our wrongs. And the bounty killers sure do tremble when he appears. They call him "Silence." Because wherever he goes, the silence of death follows.” Ja nüüd kui meenutada ,et filmi enda nimeks “Great Silence” peaks eesootav juba üsna selge olema. Kuna jutt Corbuccile juba läks siis paistab ,et ta armastab vist kõigis enda filmides kasutada ohtralt automaatrelvi (näiteks kui Djangos oli kuupilduja siis siin tulistab peategelane Mausrist) ja tegelastel lõhutakse-sandistatakse korduvalt käsi - Silenci suisa leivanumbriks on mõnede vaenlaste pöidlad küljest tulistada. Autoril tunduvad need kaks asja olevat samasugused firmamärgid nagu Argentol on läbi klaaskatuse kukkumine ja tütarlaste tapmine. Samas ei saa öelda ,et tegemist oleks läbinisti väga sünge ja hingekriipiva filmiga sest linna värske Sherifi tegelaskuju toob sisse päris palju musta huumorit. Mees tundus olevat võtnud justkui eesmärgiks kõikidele täie rauaga närvidele käia ning selleläbi oma ots leida. Ja siis muidugi ka veel need totrad näoilmed millede tabamises on kaameramees suisa meister olnud. Lisaks meeldis mulle ka Corbucci poolt sisse pandud iroonia metsiku lääne seaduste üle. Tigrero polnud nimelt ainus kes oskas kehvalt ja läbimõtlematult koostatud seadustes kasu lõigata. Ka Silenci oli leidnud päris huvitava nõksu puhas poiss püsimiseks. Kokkuvõtteks olid mõlema mehe mõrvad juriidiliselt täiesti korrektsed. 8/10 Now say "good-bye" to your husband. Always respect the dead. Now pack your husband in the snow. That'll keep him fresh till I collect his bounty. So don't you bury him, you hear? What times we live in. Blacks worth as much as a white man.

2 kommentaari:

Ove ütles ...

Cannibal: The Musical tegevus leidis samuti aset lumises läänes.. :D

metsavana ütles ...

jah küll aga see polnud spagetiwestern