Chie the Brat (1981)

Öelgu mõned masohistliku kalduvusega seltsimehed mida tahes aga talv on üks äraneetud aeg milles pole mitte midagi ilusat. No mida kaunist on maad katva tahkunud vee, liiva ja uriini segus. Ilus on ikka suvel kui õunapuud õitsevad, mutukad sumisevad, rohi haljendab ning võib tammepuu vilus juturomaani lugeda või karastavat õlut juua ning lobiseda, samal ajal kui kassid müttavad põõstastes kui karud ja mõnus soe tuuleiil kiigutab lokke.

Kooliaja füüsikast meenub, et Igasugune liikumine aeglustub madalatel temperatuuridel ning seda on tunda ka mõtteprotsesside juures. Kui suvel oli ideid täis, et mida võiks blogi(de)sse kirja panna ning takistuseks said pidevalt mitmesugused napsisõbrad kes halvale teele kiskusid siis praegu Talvel on aega küll kuid aju on jahedas muutunud paksuks ning mõtted selles venivaks justkui diisli autopaakides. Lisaks mis tuju on kirjutada kui kurk valutab ning käed külmetavad. Lause läheb sassi, mõte on lünklik ning hüplev ja teksti uba kaob nagu kivike sogasesse vette.

Sedasi olen jälle endale roppsuure võla blogiees kasvatanud mida tuleks nüüd kuidagi säästupostidega lahedama hakata. Kõike ma ei loodagi kirja panna aga mõned huvitavamad elamused üritaks siiski üles säästukujul riputada.  Alustaks ühest zanrist millest olen viimsel ajal kõige vähem juttu teinud, ehk Animest. 

Peategelaseks on selles animatsioonis väike tüdruk Chi kes hoiab üleval perekonna söögi-joogikohta, jageleb enda hasartmängurist ja laiskvorstist isaga ning üritab oma lahus elavaid vanemaid taas kokku viia. Ehk ilus südamlik (kuid samas mitte lääge) lugu, kus kõik tegelased on ääretult sümpaatsed ja kergelt omaks võetavad ning huumor ülimõnus. Naersin korduvalt südamest eriti pereisa ja semude rumaluste üle.

Tegevus toimub 60nendatel ning joonistusstiil on hästi tolle ajastu värve ja stiili tabav ehk valdavalt ilusate pehmete soojade toonidega maalitud. Üks väga bizarre element multikas oli muide rääkivate kõutsid ja nende munade kõrvalliin, usun, et üheski ei joonis ega pärisfilmis pole neist nii palju juttu tehtud. Selline kerge absurdsus mis lisas filmile veelgi koomilisust.

Tegemist Isao Takahata varasema lavastajatööga mille järel ta hakkas Ghibli stuudio heaks tööle ning oli rezisööriks neljale Miyazaki filmile ja produtsent kolmele -  seehulgas ka sellistele klassikutele nagu Nausicaa ja Laputa. Hea anime ja kindel vaatamise soovitus Jaapani kinokunsti sõpradele. Ise kavatsen kunagi kui aega tekib heita pilk peale ka sama filmi alusel tehtud sarjale. 9/10