“Osmiku
palavikul” on kaks täiesti vastandlikku poolt, mis teevad tema
numbrilise hindamise keerukaks. Esiteks - positiivsest poolest - on
gore pool igati oma ülesande kõrgusel – ehk on ülevindi ropp ja rõve.
Ideesähvatus, mille alusel film vändatud, on samuti originaalne.
Peategelased ei taple mitte libahuntide, insestist/inimesesöömisest
huvitatud kohalike, lumeinimeste, natsizombide või tont teab millega,
vaid ebasõbraliku lihasööjabakteriga, mis neid eluast peast mädanema
paneb.
Ja
teiselt poolt nürid totrused, mis iga hetke tagant vastu hüppasid.
Näiteks kuidas ei saa siis minekut teha ühest metsatukast? Asus see ju
suhteliselt kesk tsivilisatsiooni, kus oli olemas isegi veevärk ja
elekter. Tegelased oleks saanud seal vähemalt kümnel eri viisil
lahkuda. Pesnud näiteks auto varem puhtaks ja pannud tööle, rääkinud
naabrivanamutt ära küüti pakkuma või kõndinud kas või jala. Miks
nakatunud tüdruk ei võinud olla isoleeritult majas ühes toas ja tuli
viia kuuri, kust hiljem ta ikkagi autosse tariti? Miks nakkust elu eest
kartev tüüp ronib hiljem onni, mis on põrandast laeni (arvatavasti üsna
nakkusohtliku) lögaga kaetud, miks ühel neiul oli alguses kibekiire
minema saada kuid hetk hiljem leidis küllalt aega veel vanni võtta ja
sääri razeerida jne.
Võib-olla
oli see autori tahtlik pila noorte jänkide saamatuse üle, kuid kahjuks
ei olnud see ei naljakas ega terav ning pani filmi maitsetu nätsuna
venima ning solkis kohati päris eeskujulikult kasvatatud pinget.
Häirisid ka liiga grotesksed ja ülevindi veidrad maakad. Paari veidriku
vastu pole mul vähimatki, aga miks peab igas sellises horroris kogu
maarahvas olema justkui sajandeid kestvatest sugulusabieludest
sündinud? Veidi juba habemega nali või mis?
Eli
Roth oleks saanud märksa enam naha vahele pugeva filmi kokku
meisterdada, sellise, mis tükiks ajaks võtaks isu mõnda RMK majakest
enda pidutsemiskohaks valida. Näiteks pärast seda kui “timurlased”
abiotsiva kohaliku kukile lõkke süütavad oleks oodanud märkimisväärselt
rohkem erinevaid metsikusi ning hullumeelsust. Või siis “Bad Taste'i”
ning “Evil Deadi” laadseks absurdiks minekut. Praegu polnud ei liha ega
kala ning sisse susatud kohmakas must huumor toimis rohkem
kännujuurikana, mille taha kogu film komistas ning ninali maha käis. 6/10
Stanley Parable
9 aastat tagasi
2 kommentaari:
Osmikupalavik on überhea tõlge, ehkki Trashi ja Forza versioonidel pole ka viga...
http://www.filmiveeb.ee/foorum/viewtopic.php?t=2272&highlight=cabin+fever
Hehe oh neid filmiveebi nalju, viitsivad ikka leiutada.
Postita kommentaar