Postitused
Neid elutuid asju, mis pole veel tapatöö vankri ette filmikunsti poolt
rakendanud, on küllap jäänud väga loetud hulk. Aastakümnete jooksul
oleme näinud süütuid inimesi roimamas nii pitsasid, deemonist vaevatud
perseid, klavereid, autosid, kondoome ja kuusepuid. Nüüd siis lisandus
sääraste tobeduste kollektsiooni ka üks täiesti korraliku mustriga (kuid
miskipärast minema visatud) autorehv, kes suudab iseseisvalt ringi
liikuda ning inimeste päid plahvatama panna.
Iseenesest igati vahva idee, eksole? Kahjuks olid selle filmi autorid otsustanud aga lahendada kogu filmi kunstipunnituse võtmes. Tõenäoliselt vedas neid fantaasia alt ning tunni-poolest filmiformaati ei õnnestunud ära täita puhtalt lustliku gore ning vihjetega õudusklassikale. Nii tuli iga üksiku huvitava idee kohta kümme kuni viisteist minutit tühja molutamist ning vaateid kõrbes veerevale autokummile. Mulle käisid närvidele ka mäe otsa kogunenud "kunstinautlejad", kes kogu showd binoklitega jälgisid ning aegamööda toidumürgitusse surid. Täiesti meelevaldne detail, et filmile veelgi enam "diipi" hõngu juurde anda. Nagu ka algusse keevitatud möla sellest, kuidas filmides tavaliselt põhjus-tagajärg suhe on üsna õhkõrn. Mulle tundus see kõik haleda katsena vabandada välja enda fantaasiavaegust ning peita seda paksu kunstipasa laadungi alla.
Vahel tuleb lihtsalt käärid kätte võtta ning materjali juurdelisamise asemel hoopis hakata maha kärpima. Rubber oleks tõenäoliselt lööv film olnud kuskil 10-15-minutilise klipina. Sellises formaadis oleks ta igal õudusfilmide festivalil kui mitte hit,t siis vähemalt muhe vahepala. Praegusel kujul on aga tegemist ühe kiirelt tüütavaks muutuva ja ennast kordama hakkava tobedusega. Õudussõpradel soovitan vältida, alkoholi pruukimine vaatamise ajal aga on rangelt vastunäidustatud, kuna põhjustab ägedaid (haigutusi) lõualihaste krampe. 3/10
Iseenesest igati vahva idee, eksole? Kahjuks olid selle filmi autorid otsustanud aga lahendada kogu filmi kunstipunnituse võtmes. Tõenäoliselt vedas neid fantaasia alt ning tunni-poolest filmiformaati ei õnnestunud ära täita puhtalt lustliku gore ning vihjetega õudusklassikale. Nii tuli iga üksiku huvitava idee kohta kümme kuni viisteist minutit tühja molutamist ning vaateid kõrbes veerevale autokummile. Mulle käisid närvidele ka mäe otsa kogunenud "kunstinautlejad", kes kogu showd binoklitega jälgisid ning aegamööda toidumürgitusse surid. Täiesti meelevaldne detail, et filmile veelgi enam "diipi" hõngu juurde anda. Nagu ka algusse keevitatud möla sellest, kuidas filmides tavaliselt põhjus-tagajärg suhe on üsna õhkõrn. Mulle tundus see kõik haleda katsena vabandada välja enda fantaasiavaegust ning peita seda paksu kunstipasa laadungi alla.
Vahel tuleb lihtsalt käärid kätte võtta ning materjali juurdelisamise asemel hoopis hakata maha kärpima. Rubber oleks tõenäoliselt lööv film olnud kuskil 10-15-minutilise klipina. Sellises formaadis oleks ta igal õudusfilmide festivalil kui mitte hit,t siis vähemalt muhe vahepala. Praegusel kujul on aga tegemist ühe kiirelt tüütavaks muutuva ja ennast kordama hakkava tobedusega. Õudussõpradel soovitan vältida, alkoholi pruukimine vaatamise ajal aga on rangelt vastunäidustatud, kuna põhjustab ägedaid (haigutusi) lõualihaste krampe. 3/10
2 kommentaari:
Üritas küll jah miskit omapärast olla, mingi diibim kunst või miskit, aga välja kukkus törts igavam asi. Üldiselt mulle meeldis. Killer Tomatoes ja Slashing Pizzas on mul vaatamata, seega uus kogemus minujaoks.
Minust kipub sellist sorti kunst ja "huumor" kaarega mööda minema. Elevant on peapeale astunud või midagi sarnast.
Toonitaks veel, et kui raudkõva süzeed pole siis passivad need tapjad pitsad ja autokummid üldiselt vaid lühifilmi.
Postita kommentaar