La coda dello scorpione AKA The Case of the Scorpion's Tail (1971)

Sergio Martinolt olen siiani vaadanud vaid filmi "Torso" (1973) ja kui aus olla, jäin ka tol hetkel poole filmi pealt sügavalt unne ning ei mäleta lõppkokkuvõttes enamusest toimunust mitte kõige vähematki.

Siin on olemas küll kõik eht-giallolikud silmarõõmustavad elemendid: ohtralt surevad naistegelased, saamatud politseinikud, erkpunane veri, välismaise päritoluga uurija, läikiv noatera ja absurdselt ootamatud süžeepöörded, kus näiteks peategelane maha lüüakse ja tühjast kohast esile tõusnud tegelane tema koha täidab. Miski jääb nagu aga puudu. Ma ei suuda päris hästi sõnastada ka isegi peale väikest mõtlemist, mis see täpselt võiks olla. Vähe pinevust ehk? Peaks võib-olla lugema mõne filmikriitiku käsiraamatu läbi, siis oleks alati hulk häid ja tarku sõnu sel hetkel varnast võtta.

Probleeme tekitas vaatamise käigus ka tegelaste ja nende lavalt kadumise ohtrus. Ühe noormehega mul jäigi segaseks, kes see tüüp siis oli ja milles ta eesmärk siin filmis seisnes. Oletasin, et mõrvari kaasosaline, aga väike kõhklus jäi siinkohal hinge kriipima. Seetõttu lahutaks hindest kohe mitu head rasvast punkti maha. Mulle, nagu onu Kalverilegi, ei meeldi sedalaadi kinolood, kus õlupudeli avama kummardudes jõuab mitu peidetud, kuid filmi lahtimõtestamie suhtes olulist vihjet mööda lipsata.

Ehk siis pole esimesed kokkupuuted  Martinoga olnud väga julgustavad. Aga ma ei kaota veel täiesti lootust. Tema postapokalüptiline "Fall of New York" (1983), tundub vägagi apetiitne. Maitsen selle ka mingil hetkel ära. 6/10