neljapäev, 10. detsember 2009

Voyage to the Bottom of the Sea (1961)

Sisu: teadlane ja admiral nimega Nelson on enda konstrueeritud allveelaevaga parajasti rahumeelsel uurimisretkel Antarktikasse, kui saabub muretekitav teade, et Van Alleni radioaktiivsusevöönd on võtnud leegi üles ning ähvardab maa loetud nädalate jooksul tuhaks põletada. Nelson võtab väljakutse vastu ning asub maailma päästma. Ehk otsustab purustada kuri loodusnähtust tuumaraketiga. Mind üllatas tõsiselt kui sarnane on see Ameerika film Grigori Adamovi popteadusliku ulmekaga “Kahe ookeani saladus”. Mõlemad on esiteks Jules Verne romaanil "20 000 ljööd vee all" baseeruvad ja propagandistlikku soustiga üle valatud erilise superallveelaeva lood. Samuti täidab kumbagi teost erakordselt tobe poliitiline sisu. Kui Nõukogude raamatus rünnatakse peamiselt Jaapanit ja imperialiste siis siin filmis on ameeriklased võtnud millegipärast ette Euroopa, näiteks on sealsed teadlased puhtalt hüsteerilised idioodid kes mitte ainult, ei soovita kriitilisel hetkel tegevusplaani – ootame ja vaatame mis saab - vaid üritavad ka igal võimalusel takistada vaprate jänkide kangelaslikke katseid planeeti päästa. NATO alleelaevad paistavad aga olevat täidetud puhtalt kamikadzedega (filmikangelaste õnneks on Ameerika tehnika mäekõrguselt nende omast üle). Mind igaljuhul üllatas väga selline terav kriitika enda heade liitlaste üle. Oma osa saavad lisaks veel ka usklikud. Pardal on nimelt üks juhuslikult jääpangalt üleskorjatud Argentiina (või tont teab mis maa) kodanik kes üritab pidevalt allveelaevnike nii sõnade kui jõu abil veenda mitte maakera päästma, kuna jumala tahtele ei tohi vastu seista. Muide, hoolimata asjaolust, et mõlemad allveelaevad on hambuni relvastatud rõhutatakse igal võimalusel kuivõrd rahumeelse ekspeditsiooniga tegemist. Selle kinnituseks on kummagi pardal hulk teadlasi ja mitmed tsiviilikud. Sellega aga sarnasuste nimekiri ei lõppe. Mõlemad allveelaevad külastavad Antarktikat, võitlevad hiidkaheksajalaga ja võitmatut superallveelaeva saab kummalgil juhul kahjustada vaid seespoolt. Nii Pioneerile kui Seaview pardal pesitseb kuritahtlik agent-shabotöör. Kui rääkida allveelaeva ehitusest või siis tema võimetest on siin Venelaste oma küll mäekõrguselt üle. Seaview on tavaline tuumaallveelaev samas kui Pioneer liikus reaktiivjõul ning kasutas infraheli lasereid. Lisaks on Seaview konstruktsioon natuke naljakas. Okei see vaatlusruum laeva ninas on kuidas on, mulle jäi segasemaks mis põhjusel on reaktoriruumi ette ehitatud bassein kus elab ablas haikala ning üle mille viib kitsuke sild ? Mis veel üldist lugu puudutab on venelaste lugu rahumeelsem, maailma seal ei päästeta ning Van Alleni vöönd ka ei sütti, sõidetakse lihtsalt ümber maakera ja paar korda Japsidele sisse. Jättes nüüd süzee ja selle kõrvutamise Seiklusjutte maalt ja merelt sarja raamatutega tuleb möönda, et campi sisu kõrval on visuaalne pool hästi õnnestunud. Allveelaev jätab enamus stseene ikka allveelaeva mitte vaid akvaariumi pistetud maketi mulje. Miinivälja läbimise stseen nägi samuti päris kobe ja lõbus välja. Lisaks mõnusad erksad taustad ja värvid. Negatiivse asjana kedagi “dr No” filmist pärit kurjalt pulbitsevasse reaktorisse kahjuks ei heidetud, tuumaalveelaeva parim osa jäeti häbitult kasutamata. Mis tegelastesse puutub siis muigama võttis pidev ülemängimine allveelaevas möllavatest tunnetest, väga absurdne lüke oli ka Admirali sekretär ja kapteni tulevane kes käis salaja meremeestega ruhvis saksofoni saatel tantsu vihtumas ja campid võitlused merekoletistega kus tuukrid nägid kurva vaeva, et kombitsaid enda ümber mässida. Film ise on vaadatav samadel eeldustel kui Täheõnnetus ehk tarvis on häid sõpru, jämedat absurdse camp huumori nautimise soont ning paar pudelit õlut. Midagi jäi samas puudu ? ei oskagi öelda mis, kas kohatine venivus või allajäämine Vene ulmele, no pagan teab aga hinne seetõttu 7/10. Sellest mulgust tulistati muide välja ballistiline tuumarakett Jänkid demonstreerivad enda tehnika üleolekut Paduusklik värdjas ja tema koeranäss Punnsilm kalmaar ja teda ahistavad laevnikud Miiniväli, üks kauneimaid stseene Reaktori turvasüsteem, häirekellaga varustatud jalamatt Peter Lorre jalutab haikalaga, või tont tegelt teab mida ta täpselt teeb

3 kommentaari:

Kalmsten ütles ...

Minu mäletamist mööda oli see küll hea film.

Piisavalt "its so 50-s " stiilis teaduslikku juttu, et igav ei hakkas ja kõvasti edevam kinu kui näiteks "Earth VS flying saucers"

9/11 ma pakun, aga ma pole seda aastaid vaaadan'd...

Kombits-molluski steen oli tagurpidi filmitud, et mehed tõesti mässisid endale kombitsaid külge, aga seda näidati "backwards" . Tohutu filmitrikk muuseas !!!!!

Ja see, et veel 20 sajandil merekoletised allvelaevu ründavad on juba omaette plussi väärt... PERSSE!.... TAHAN NÄHA !

50-s sci-fi will never die !!!

Metsavana ütles ...

7 pole ka halb hinne, panen sulle selle filmi ka kõrvale, saad üle vaadata ja hinnata kuidas on ajaproovile vastu pidanud.

Ove ütles ...

Haikalaga bassein allveelaevas kõlab küll hästi... =D