pühapäev, 18. november 2018

Ports vaadeldud filme



7 Faces of Dr. Lao (1964). Dr Lao - narkarist trikster lööb ühe 20nda sajandi alguse USA linna elu segamini. Üheltpoolt justkui lastefilm - teisalt oli stseen satüüriga hämmastavalt kiimaline ja sobiks enda toonilt pigem Galigulasse. Episoodilises rollis astub üles ka Lao lemmiloom - peeretav kala.


Executive Decision (1996). Kahtlemata üks maailma halvimate rollivalikutega filme. Raske on isegi öelda kumb on hullem. Kas David Suchet islamiterroristina või Kurt Russell nohikuna. Steven Seagal on ka filmis aga ta teeb juba üsna alguses enesetapu - eks see ütleb ka nii mõndagi.


Out for Justice (1991). Film lihtsamast ajast, mil politseinik võis küsida enda ülemuselt shotguni ja hakata kurjategijad avalikult hukkama. Seagal kipub seejuures badassi mängimisega (isegi 90nendate standartite järgi) üle pingutama ja on hetki, mil on isegi raske arusaada, et kumb see suurem maniakk on - kas kangelane või kurjategija. Viimane on muide huvitav karakter sellesmõttes, et tal pole mitte mingit motiivi ja tegevusplaani peale kaose külvamise, mis on omamoodi isegi võluv. Muusosas aga kindlasti mitte parim (ega samas ka mitte halvim) Seagali film.


Don't Kill It (2016). Lundgren tundub olevat muutunud puhtalt direct-to-video meheks ja sellest on omamoodi kahju. Materjali on temas märksa rohkem, kui Seagalis. Vähemalt tal endal paistab lõbus olevat ja kõi mis ta ette võtab (alates eksortsismist kuni politseinikega ülbamise ja preestrite kummikuulidega tulistamiseni) on tehtud suure energia ja hooga.

Kommentaare ei ole: