Snowpiercer (2013)

Snowpiercer (2013) oli üks viimase aja mõnusamaid ulmefilme. Kui teistega võrrelda siis "Kongress" oli mulle ikkagi tugev pettumus ning Gravity pigem silmailu. Postapo zanrist valides jääb nt The Colony (2013) liiga tüüpiliseks, klisheedes siplevaks ning vähe uudset sisaldavaks teoseks. Siin olid aga vinged karakterid ja päris pööraselt lahe lugu taustaks. Tempokas, vaba fantaasialennuga ja gorene - noh õike seda mida üks õige film peab olema.

Mulle meeldib allati väga see kui film on munadega ja julgeb teha asju vabalt ilma publiku pärast põdemata. Kui vaja paneme peategelase imikuid sööma, kui vaja lööme sümpaatsed tegelased maha, kui vaja teeme veel sadat ja üht asja. Enamasti aga lavastajad löövad põnnama ja hakkavad ikka stsenaariumi pehmendama. Siin seda muretsemist nagu polnud ja tundus, et tehtud oli pungestamata lõdva randmega. Umbes samalaadne fiiling on tunda nt veel "Iron skys" või "Pumbaga parmus".

PS: MInd tegelt huvitab kuidas seostub "Le Transperceneige" selle G.-J. Arnaudi "The Ice company" nimelise mammutseeriaga. Ma alguses arvasin isegi, et äkki mingi fanfiction. Kui samal maal on eelnevalt ikkagi mingi
kümmnetest raamatutest koosnev sari pea täpselt sarnase teemaga siis ma küll ei tahaks uskuda, et mõjutusi pole.

PPS: Ilmselt näitab filmi mõjusust ka tõsiasi, et tekitas mul üle aasta jälle tahtmist blogiposti teha. See on ilmselt kõnekam kui kõik eelnev vaht.

PPPS: See film paistab olevat selline mida saab kas vihata või armastada. Igaljuhul tuttavate seas kas seda ülistatakse või jälestatakse. Vahepealseid tundeid pole siiani kohanud.

See lillas kostüümis pisibossist tädike oli kuradi ägedalt õnnestunud karakter, lihtsalt sedavõrd eluline ja kõigile tuttav kuju. Igas faking asutuses kerkib alati selline tige võimuahne muti esile.

 

Knight Rider 2010 (1994)

Juustune B-ulmekas, millest miskil põhjusel neetult head mälestused. Sai seda nähtud kurat teab mis aastal kuskil hilisel tunnil mingilt eesti tv kanalilt. See oli see aeg kui igasugused suvalised B jurtsud läksid iga kell paremini peale kui kõiksugused filmikunsti raudvarra minevad klassikud. Eriti söövis mällu lõpp ning naissoost auto hologramm. Tema oli ikka selline kompu, et heameelega oleks ise ka temaga kolmeks minutiks (kauem olles aju kärssab) küberruumi vallatlema hüpanud.

Nüüdsel teistkordselt ülevaatamisel lugu enam loomulikult sama hea ei tundunud. Dekoratsioonid olid odavad, pilt krabisev ning vilets, dialoog naeruväärne ning näitlemine olematu. Väike camp väärtus asjal siiski samas on ning kui arvesse võtta ka nostalgia punnitab hindeks 6/10

PS: Panin praegu silmad kinni ja kujutasin kuidas koos sellise seksika AI'ga mööda tolmust ja hämarat kõrbet oma tuumajõul töötava sportautoga veeren. Kassetimängijas samal ajal "The Sisters Of Mercy" või midagi sarnast. Täiesti veetlev mõte endiselt, dmn.

PPS; Knightrideriga ainus ühendav lüli oli see, et mõlemas oli auto ning kummbki auto oli omaette isiksus. Kitt oli seejuures puhas külma loogikaga kalkuleeriv AI. Knightrider 2010 autosse oli aga kapseldatud veetleva surnud tüdruku mõistus.