This Night I Will Possess Your Corpse (1967)

Selgub ,et Kirstu Joe ei saanudki esimese filmi lõpus surma ja märatsev rahvahulk, selleasemel, et mõrvar ja vägistaja Ze kootidega läbi nüpeldada, kannavad ta hoopis hoolitsevalt haiglasse kus mees kenasti terveks ravitakse. Ei saa öelda, et Joe nüüd midagi eelnevast õppinud ei oleks. Näiteks on talle selgeks saanud, et varasem käsitöö ja ühe naise juurest teise juurde käimine on liiga aeganõudev. Nii laseb ta enda (tont teab kust välja ilmunud) küürakal abilisel korraga kõik linna kauneimad naised röövida ja endapoole vedada. Samuti on mehe plaanid märksa suurejoonelisemaks muutunud. Enam ei rahuldu ta lihtsa vereliini jätkamise ja poja saamisega. Nüüd leiab ta, et kui juba poeg teha siis olgu ta ka aaria verd üliinimene – uue rassi esindaja. Ja noor eugeneetik süveneb enda keldrisse püsti pandud laboris naiste piinamisele ja tapmisele, et see "õige" leida. Tõsi küll, kannikaid seekordki naistel küljest ei lõigata ja Ilsa, She Wolf of the SS kombel elektroode kehaõõnsustesse härrasmehest Joe ei topi. Pigem eelistab ta lasta pisikäsilastel nagu ämblikel-madudel töö ära teha. Naised on samas hakanud ka ise arusaama mis neile hea ja väga vastu ei puiklegi. Üks leiab suisa, et Ze on täitsa tore mees ja pole ta vaadetel nüüd häda midagi. Külarahvas on samas endiselt pelglik kuigi ühe korra suudavad nad Joe isegi läbi peksta. Ka käib Joe see film põrgus ära. See on märkimisväärne stseen (lisaks campile kujundusele) ainuüksi seepärast kuna nende kümne minuti jaoks on renditud technicolory kaamera – tollal kindlasti suur asi ja juba sellele lõigule raiskas José Mojica Marins arvatavasti poole filmi eelarvest. Igaljuhul hea nõks, ei tule kohe mõnest teisest filmist sarnast ettegi. Kuid ega see põrgu nägemine ateisti veel murra, tema ajab oma joru edasi ning naerab endiselt (kuigi juba vähe tagasihoidlikumalt) ebausklike kohalike üle. Lõpp on üsnagi esimese filmi sarnane kus külarahvast ja kummitustest kiusatud Ze lõpuks surnuaeda põgeneb ja seal laukasse (keset surnuaed?!) vajub. Kust ta järgmine film muidugi taas välja kerkib. Marinsi stiilijuures ongi vist üks mõnusamaid asju, et tema Joe triloogia filmid algavad täpselt samast kaadrist kus nad viimati lõppesid. Teeb võimalikuks kõik filmid ühes jorus mõni maratoniõhtu läbi vaadata ilma, et saaks arugi kuna üks lõppes või teine algas. Kokkuvõtteks hea film, kolmest nähtud Marinsi'st kindlasti parim. korralik humoorikas kultushorror Brasiilia kummalisevõitu ideedega sarimõrvarist-amatöörteadurist. Muide filme kus Joe peaosas rohkem polegi, küll on aga tehtud veel viis-kuus lugu kus ta kõrvalosaliseks, peaks mõnedele neist ka silma peale viskama. Ahja, lisalugemist leiate veel kaasvaataja Xipe blogist. 8/10

At Midnight I'll Take Your Soul (1964)

Peategelaseks on Zé do Caixão nimeline Julm ja sadistlik surnumatja, kes põhimõttelise ateistina kasutab mõnuga ära kohalike inimeste tugevat ebausku nende terroriseerimiseks ja hirmutamiseks. Lisaks on tal kinnisidee poja saamise ning vereliini jätkamisega. Ning kuna oma naine pole talle siiani järglast andnud siis tapab Zé ta mürgiämblikuga ning hakkab sõbra naist himustama. Võrreldes hilisema filmiga on Joe veel noor mees kes alles õpib naistele lähenemist nii ,et mingeid kannikate äralõikamist või supipotis keemist siin filmis veel ei näe. Goresematest hetkedest tasuvad mainimist uputamine, küüntega silmade peast välja torkamine ning elusalt põletamine. Eks seegi gore suhteliselt soft oli kuid ei tohi unustada filmi valmimisaastat. Võrreldes näiteks Amicuse ja Hammeri kinupiltidega oli tegemist ikka päris julgete visuaalidega. Kaasaegsetel võis junni korralikult jahedaks võtta. Filmi idee olevat José Mojica Marins'ile tulnud pähe mingis salapärases palavikus olles nähtud unenäost. Või pigem painajast. Igaljuhul peale tervenemist kirjutas ta kiirelt nähtu alusel stsenaariumi valmis ning võttis selle rekordilise 13 päevaga ühes pisikeses stuudios linti. Kuna mees kartis ,et ükski teine näitleja ei suuda unenäost nähtud saatanlikku musta riietatud kuju kehastada mängis ta teda ise. Ega see tal pahasti välja ei tule. Energiat on mehes meeletult ja ta suudab Zé ikka tõsiselt ebameeldivaks ning haiglaseks perverdiks, mõrvariks ja vägistajaks muuta kelle teod mõjusid kohati üsna häirivalt. Veidi ülepingutatud olid küll ta pidev dramaatiline lõugamine ning needused. Võibolla on see samas Brasiilia rahvale omane, ei oska öelda. Lisaks harjumatule kõnepruugile lisas huumorit ning campi ka üks öökullitopis ja mõned lõpus välja ilmuvad kodukäijad. Kokkuvõtteks päris huvitav omanäoline vanem horrorilugu, tasub vaadata juba ainuüksi kultusliku maine ja Marinsi pärast. 7/10 Sissejuhatuses üritas José Mojica Marins hästi paheline ja hirmuäratav olla mis kukkus kahjuks õige kehvalt välja. Neiudel tundub ka vanamehenässi pärast piinlik olevat. Siis ähvardas ta nooremana veelkord kinupublikut Ning lõpuks ilmus välja nõid koos papist pealuuga ning pidas pika ja mitte väga usutava kõne kui õudne film nüüd ikka algab Selle mehega ma ei mängiks pokkerit isegi mitte viski peale. Küla mehed värisevad nurgas ja vaatavad surnumatja laamendamist Joe lastesõbralik külg Tõrvikutega rahvajõuk on lõpuks otsustanud surnumatja paika panna Kummalise naeruga vaim Kuri mees vitsutab kirikupüha aegu sealiha, selline asi ei saa karistuseta jääda.