The Whisperer in Darkness

Mõtlesin ,et teen ka ühe ette haipimise posti. Tundub filmiblogides popp komme mõnest peatselt väljatulevast filmist postreid/pilte üles riputada. Call of Cthulhu mehed lubavad nimelt järgmine aasta välja anda uue H.P. Lovecrafti jutul põhineva filmi The Whisperer in Darkness. Arvestades ,et nende varasem töö on 10/10, netis rippuv teaser stiilselt atmosfäärikas ja tegemist ühe mu Lovecrafti lemmiklooga on mida oodata. Juttu ennast saab lugeda Öölase sarjas ilmunud Pimeduses sosistaja nimelisest kogumikust. Tegemist on muide haruldasema Eestis välja antud ulmeteosega mida leidub vaid suuremates raamatukogudes ning antikvariaatidest pole lootustki otsida. Mina pole vähemalt rohkem kui kümmne aasta jooksul suutnud seda endale hankida.

The Dunwich Horror (1970)

Ei tule ka mitte arvata, kõlas tekst, mida Armitage mõttes tõlkis, et inimene on maailma isandatest nii vanim kui viimane. Ennemuistsed olid, Ennemuistsed on ja Ennemuitsed saavad olema. Mitte meile tuntud avarustes, vaid nende vahel kulgevad nad rahulikult ja ürgselt, mõõtmetud ja meile nähtamatud. Yog-Sothoth teab väravat, Yog-Sothoth on värav, Yog Sothoth on värava võti ja valvur. Minevik, olevik, tulevik on Yog-Sothothis kõik üks. Tema teab, kus Ennemuistsed igiammu puhandusid ja kus nad uuesti puhanduvad. Nende lõhna järgi võib inimene vahel mõista, et Nad on lähedal, kuid Nende välimust ei saa teada ükski inimene, välja arvatud nonde näol, kelle Nemad on inimkonnale sigitanud, ja selliseid on mitut sorti, mis erinevad kujult inimese tõetruimast jäljendist kuni selle välimuse ja olemuseta seisundini, mis on Nemad. Iä! Shub-Niggurath! Jõledusena saate te Neid tundma. Nende käsi on teie kõril ja ometi ei näe te Neid mitte. Yog-Sothoth on värava võti, mille kaudu kohtuvad sväärid. Inimene valitseb praegu seal, kus Nemad kord valitsesid; Nad saavad varsti valitsema seal, kus inimene praegu valitseb. Suve järel tuleb talv ja talve järel suvi. Nad ootavad, vägevad ja kannatlikud, sest siin saavad Neist jälle valdjad. (Põhjanael 1993/5 lk 22) Järjekordne film Lovecrafti ainetel, võtsin selle ette peaasjalikult kuna lootsin ,et saab ehk peale väsitavat tööpäeva naerda vaba Lovecrafti tõlgenduse ning 60nendate plastikollide üle. Film osutus aga üllatajaks ning igati viisakaks tükiks. Originaalse tekstiga oli küll väga vabalt ringikäidud, säilunud on vaid sealsed tegevuskohad ja tegelased ning samuti põhiline eesmärk mida siis nn “pahad Whateley” üritasid saavutada, muuosas oli aga head inspiratsiooni ning oma mõttelendu. Tüüpilise nükkena oli tegevus toodud 20nendatest ka tänapäeva. Sisust: Dr. Henry Armitage ja Sandra Dee kohtuvad Miscatonicu ülikoolis veidra kuid viisaka noormehe Wilbur Whateley'ga kes üritab neilt meeleheitlikult laenata Necronomiconi viimast teadaolevat koopiat ,et ...jätkata enda okultseid õpinguid. Sellest küll keeldutakse millepeale noormees meelitab Sandra enda kodukülla Dunwitchi kus ta rohtudega uimastab ,et neiut ristata ühe iidse jubedusega. Sarnase eksperimendi tulemusena paarkümmend aastat tagasi sündis ka tema ning ta vend, keda hoitakse nüüd perekonna häärberi pööningul luku ja riivitaga. Filmi suurimaks väärtuseks on see ,et plasmasskollid olid seekord kappi jäetud ning kõige visualiseerimisel oli kasutatud mõnusat vihjamist ning kaudseid pilte (näiteks Wilburi vennaga seotud stseenid). Isegi lõpus äkitselt üle ekraani libisenud kombitsaline elukas ei suutnud väga häirida sest püsis seal nii lühikese viivu ,et oli raske arusaada mis käkk see täpselt nüüd oli. Kummalised psühedeelised kuuekümmnendatest ja LSD'st inspireeritud unenäod ning läbi suka filmimine oli samuti lahe. Ka muusikatausta ainult kiidaks ja lõppu oli isegi pisike kuid meeldiv twist poetatud. Ühesõnaga nii mina kui Priit jäime rahule, hea bizarre ja atmosfäärikas fantaasiafilm Lovecrafti ainetel. Varasemalt on sellest veel kirjutanud Kalver ja Muda. Üheks tõsisemaks möödalaskmiseks oli Wilburi tegelane, okei see selleks ,et ta juba täiseas mees oli aga need vuntsid ning see käharpea tundusid esiti küll koomilised Lõbusad kuid vajalikud näoilmed Yog-Sothoth väljameelitamiseks Kahe maagi duell Märatsev külarahvas Ta on vuntsidega mees, tal on vuntsidega soerd, Miscatonicumi ees ta necronomiconi loeb..ja ta teab shoggotist kõike Kristlikule surnuaiale paganlikku matust läbiviima minek oli küll vapper kuid mitte väga tark otsus Mis see nüüd peaks endast kujutama ? Vanaisa koos pulgakommi meenutava kepiga millele elder sign maalitud Siin me ohverdasime vanasti neitseid... 8/10

Out of Mind - The H.P. Lovecraft Collection Volume 3

Kui kaks suurt Lovecrafti sõpra (Metsavana ja Priit) mõtlevad õhtul õlut libistada ning filme vaadata siis ei saa ju kuidagi teistmoodi alustada kui just ühe vanameistri teosega. Üllatuseks oli täiesti viisakas film, üldiselt on ju teada tuntud fakt ,et Lovecrafti ainetel tehtud filmide headus kipub olema millegipärast pöördvõrdelises seoses originaalsete tekstide mõjukusega – ehk mida paremad lood seda sitemad filmid. Lurker on sellesosas üks väga erandlik asutus mille kõik tööd, mida siiani näinud, on tõesti hingega teinud. Eks tegemist ka ikka tõeliste fännidega. Film kujutab endast sulamit kuhu on ühte patta kokku keedetud terve virn väiksemaid ja suuremaid lugusid altes Dexter Wardi juhtumist kuni Randolp Carteri tunnistuseni. Charles Dexter Ward on siin filmis tänapäevane kunstnik kellekaudu ta ammusurnud onu tahab tagasi, läbi unenäomaailma müüride, elavate maailma tungida. Noormees ise pendeldab, nii unes kui ilmsi, erinevate ajastute vahel kus kohtub mitmesuguste raamatutegelasega ja üthlasi ka Lovecrafti endaga, kes on filmis keskne kuju jutustaja ning sündmuste jälgijana. Ühesõnaga ühe tunnise filmi jaoks ilmselgelt ülemäära palju materjali ning liiga suur rasvane suutäis, mis muudab sisu pisut raskelt jälgitavaks ja on filmi suurimaks miinuseks. Mõeldud on kusjuures palju ka neile kes asuvad vaatama midagi teadmata Cthulhust või Lovecraftist ning jagatakse filmikäigus pidevalt seletavat infot nii ,et kohati jäi filmist mulje kui kiirülevaade Lovecrafti elule ja loomingule. Imestan ,et jäädi ikka truuks tunnisele formaadile ning ei mõeldud filmi pikendamisele mis oleks liigset tormamise effekti vähendanud, ideid tundus autoritel jätkuvat küll tohutult. Tehtud on see kõik aga mõnusa stiiliga millele jagaks ainult kiitust. Eriti tahaks esile tõsta Christopher Heyerdahl'i mängitud Lovecrafti kes oli lahedalt kõhe ning nägi välja täpselt selline nagu vanadel vanadel fotodel horrorimimeistrit kujutatud on.Igaljuhul kordi parem kui võltslõuaga Jeffrey Combs Necronomiconis ja kahtlen tõsiselt kas ka Ron Howard suudaks teda paremini kehastada. Mehe mõtisklused maailma olemuse ning iidsete olid tõeliselt lahedad ja kiita tuleks ka muhedaid nalju mida pidevalt filmikäigus tehti. Näiteks Lovecraft metsas harjutamas CTHULHU hüüdmist. Või siis tema kohtumine Wardiga (härra, ehk seletaksite mida ma teen pildil teie särgil). Igaljuhul mulle meeldis nagu ka Priidule. Kui paar pisikest mööndust väljaarvata oldi jäädud ka truuks põhimõttele – mitte ülemäära kirjeldada või näidata koletisi mida oli meeldiv näha. Lovecrafti filmide üks suuremaid ämbreid kipub just olema liigne soov kõike kirjeldamatut plastiku ja odava (eelajaloolise) CGI abil ekraanile manada. Lovecrafti fännile kohustuslik vaatamine. Plaadimasinas mängib aga The H.P. Lovecraft Historical Society - A Very Scary Solstice Chtulll..thulhh...cthullhhh..chhhlll..chtllll...cthullhhhuuu..dmn see on hea, pean selle üleskirjutama Geenius tööhoos You fool, Warren is DRUNK Pildist on raske arusaada aga kui vaatate paremale siis võib näha voodi alt paistmas Wardi jalgu, ehk siis muarust päris muhe voodialuse monstrumi klishee ärakasutus. Araabiakeelne populaarne anekdoot - Kord astusid Yog-Sothoth, Shoggoth ja Mi-Go koos baari... Lahe oli ,et viitsiti lausa Providenci filmima sõita, kunagi tahan ka ise selle linna oma silmaga äranäha. Ma olen ka ise kord unes Lovecraftiga pikemalt vestelnud ning koos ringi jalutanud. Toimus see kohtumine küll marsi punases kõrbes suurte mustade püramiidide taustal kus elasid satanistlikud natsid. Lovecraft oli nimelt enne sõjalõppu nad musta maagia abil päästnud ning neisse püramiididesse toonud kus on praegu vahvate sakslaste uueks vaimseks liidriks. 8/10 (kuldne kesktee..objektiivselt mittefännina ehk 7 ja fännina poleks isegi 9 anda kahju)