Ukradená Vzducholod AKA The Stolen Airship (1967)

Viis erinevast sotsiaalsest klassist pärinevat poissi vehivad laadaürituselt sisse piloteeritava õhulaeva. Kuna tegemist on kõige moodsama tippmudeliga, mis väidetavalt kasutab lendamiseks erilist süttimiskindlat gaasi, siis on lennumasina tagasisaamisest lisaks omanikule huvitatud veel nii valitsus kui vaenlase salaagendid. Nii algab jaht poistele üle maade ja merede, kuhu sekkuvad kiibitsejatena veel piraadid ning kapten Nemo.

Filmi süžee on pööratud maksimaalselt groteskseks ja karikatuurseks. Kollase ajakirjanduse naeruvääristamine, pealuusõdurid, imperialistid relvistumas ning imerelvi otsimas, väikesed ärihaid laatadel ning väljakutel inimesi hullutamas, superspiooni jms. Üllatuslikult on samas see kapitalistide vaenamine ja pilamine üks filmi vahvamaid osi. Hetkest, kus läheb lahti Jules Verne'ist inspireeritud saareseiklus koos piraatide ning Nemoga, käib film alla. Kuidagi läbi mõtlemata ja kiirustades oli see viimane pool justkui kokku klopsitud ning ei tahtnud ülejäänud filmiga hästi sobituda. Eriti meelevaldselt kinoekraanile veetud muljejättis pulstunud Nemo. Tema ainsaks ülesandeks filmis tundus merekoletisena pea vee alt välja pista ning üht poistest viiuliga hirmutada.

Sisu kõrvale jättes on visuaalselt tegemist aurupungi kompvekiga. Karel Zemani leivanumbriks olnud puugravüüre meenutavad ja justkui "Sajanditaguste tehnikaimede" raamatust maha astunud taustad ning stop-motion animatsioonid on lihtsalt fantastilised. Õhulaevad - allveelaevad on samuti fantaasiarikkalt disanitud. Nutikad on ka kõikvõimalikud spioonitehnikad (võltskäed, kuulamistorud, maskid jms). Leian, et iga aurupungi žanrit hindav inimene peaks selle filmi ainuüksi visuaali tõttu vähemalt korra ära vaatama. 7/10

First Men in the Moon (1964)

Film algab 60nendate visiooniga sellest kuidas internatsionaalne seltskond kuupeale maandub. Esimesed astronaudid lastakse köieotsas maandurist pinnale ning terve maailm juubeldab, isegi nõukogude esindaja lausub eetris vastumeelselt läbi hammaste kiidusõnu. Aga siis järsku leitakse kuupealt union jack ning dokument milles on kuu kuulutatud juba pool sajandit tagasi briti impeeriumi osaks. Otsing allakirjutanu nimejärgi viib maapealsed uurijad ning ajakirjanikud vanadekodusse kus Bedfordi nimeline muldvana ärimees jutustab enda uskumatu loo. Aastal 1889 kohtus ta nimelt oma maakodus eksentrilise ja pisut hullumeelse teadlase Dr. Cavoriga kes oli leiutanud meetodi kuidas toota värvi mis varjestab objekte gravitatsiooni eest. Lisaks oli ta ehitanud kasvuhoonesse teraskuuli kosmilises tühjuses liikumiseks. Ärimees haistis muidugi soodsat võimalust leiutisega raha teha ning kuna maksuametnikud on ka tal parasjagu kannul siis mis oleks parem koht põgenemiseks kui kuu. Kaasa satub nendega veel poolkogemata Bedfordi kaunis tulevane. Kuule jõutakse igaljuhul üllatavalt kiirelt ilma suuremate sekeldusteta. Väljutakse tuukriülikondades, kuulutatakse taevakeha kuninganna maavalduseks ning ..kukutakse läbi kuupinna. Selgub ,et kuu sisemuses on hiiglaslikud koopad täis hapnikku, taimi-loomi ning hiidkärbseid meenutavaid ühiskondlikke mõistusega olevusi. Tegevus põhineb H. G. Wells'i 1901 aasta samanimelisel romaanil mis sisaldab tugevalt mõjutusi ta varasematest teostest nagu Ajamasin – mutuk kuuelanikud meenutavad morloke ( elavad maasees, kasutavad müstilist tehnoloogiat ning varastavad leiutaja masina). Ja Maailmate sõda. Võib isegi tugeva spoilerina! öelda ,et filmis on miskipärast ka lõpp maailmate sõjast sisse vehitud kus inimeste kaasatoodud bakter tapab viimaks uhke tsivilisatsiooni. Vastavalt mu sõbrale wikipediale oli raamatus lugu hoopis selline ,et kuupeale jäänud Cavor ehitas seal igavusest raadioaparaadi ning saatis morse abil maale detaile enda hämmastavast loost, mees püüdis koguni edastada infot kuidas valmistada seda suurepärast gravitatsioonivastast värvi kuid kuu valitsevad organid otsustasid ,et inimesed on liiga sõjakad ning vägivaldsed ,et nendega rohkem tegemist teha ning keelustasid igasuguse kommunikatsiooni. Filmis on igaljuhul Hiidputukate lugu tunduvalt traagilisem. Spoileri lõpp. Film on minujaoks ka esimene tõsisem tutvumine Ray Harryhausen ja tema nukumaailmaga. Eks pisikesi maitseprooove Sinbadist ja 100000 BC olen varemgi saanud kuid täiel mahul pole varem ta filme (teadlikult) vaadanud. Mees on aga täielik kunn, valmistusin eriti juustusteks ning kehvadeks taustadeks ja lohakateks kostüümideks kuid tuleb tunnistada ,et niivõrd kaunist kuumaastiku ning fantaasialendu ma küll oodata ei osanud. Sellisele mehele anna kätte saag, jupp vineeri ning pott värvi ja ta ehitab sulle valmis terve linna. Plusspunkte annab ka ,et kõik oli ehe aurupunk oma toredate klisheelike ja humoorikate tegelastega nagu seikleja, raskelt põrunud professor ning peen kuid vapper naisterahvas. Hea Jules Vernelik klishee oli ka see ,et ullikest looduseuurijat pärismaalased ei puutunud, samas kui kangelane söödetakse ussidele ning neiu lukustatakse kapslisse. Lollid on ju alati pühad olnud kõigis vanades kultuurides. Mis puutub putukatesse siis minul torkas muidugi Lovecafti fännina esimesena silma nende tohutu sarnasus Mi-Go'dega ja ümbritsev ebamaine maailm, hiidseened, kummalised tehnoloogiad ning arusaamatu ning sünge ühiskond ainult võimendasid seda tunnet. Ray Harryhauseist oli DVD'le lisatud veel eraldi üle tunnine dokfilm. Tavaliselt ma küll lisasid ei viitsi vaadata kuid seekord avaldas vinge maailm sedavõrd muljet ,et tegin erandi. Anti üsnagi põhjalik ülevaade mehe töödest ning filmidest. Näidati palju varasemaid töid ning katsetusi. Samuti palju filmiideid mis kunagi ekraanile ei jõudnudki või poolikuid töid. Seletati ka pisut tehnoloogiaid ning lahendusi mida kasutati ja kui aeganõudev täpistöö on mõnd mütoloogilist koletist või draakonit elama panna. Müts mehe ees kindlasti maha ning päris mitmed asjad nt Sinbad lähevad küll "vaja vaadata" nimekirja. Mulle see nukkude ning monteerimisega saadud maailm meeldib, olen sellest ka varemalt kirjutanud kuid ütlen veel ,et kuigi tulemus ei pruugi olla usutavam CGI'st omab see tunduvalt rohkem hinge on soojem ning sobib pärismaailmaga kuidagi mõnusamalt kokku. Tore oli mida üks 19 sajandi naine arvas ,et mis kraami ühel inglise härrasmehel võiks kuul vaja minna ning talle reisiks kaasapakkis. Täpsemalt siis kolm asja, kaheraudne püss, puur kanadega ja pudel viskit. Vana hea Technicolor enda mõnusate värvidega Selline märkus tuleks seoses ussi skeletiga küll teha ,et Ray bioloogiatunnis armastas kuulamise asemel arvatavasti pigem plastiliinist saurusi voolida Mehe teine lemmik peale dinosauruseid - animeeritud inimskelett Tugevas hapnikujoobes teadlane on kaljunuki taha kinni jäänud..dawini auhinnd jäi küll seekord saamata Mehine kosmonaudi eine Ja söögipalvus Mõningaid katseid pole ikkagi soovitatav kodus proovida Kas te olete kunagi Inglise lippu näinud ? Alguses arvati ,et tegemist briti veidra huumoriga Cthulhu ründab Ameerikat Vanameister ise Esimesed sammud 9/10