Pühapäev, 18. november 2018

Lethal Target (1999)


Olete kunagi mõelnud, et milline võiks välja näha Alieni erootiline versioon? Mina ausalt ei olnud aga tundub, et mingitel meestel ei andnud see idee enne rahu kui ta filmiks ära tegid. Tulnukas on siin filmis sugulisel teel (või vereülekandega) leviv haigus, mida kultiveerib oma kosmoselaevas üks õige meelas (ja isegi pornonäitleja skaalas olematu näitlemisandega) emand. Asja saadetakse uurima nümfomaanist kurjategija, kellele lubatakse tasuks eluaegsest karistusest tervelt 8 aastat maha arvestada. Järgneb suures koguses seksi ja ka törts amatöörlikku märulit. Vaadata vaid omal vastutusel ja kindlasti koos ohtra alkoholiga.

Ahjaa tuleviku kosmosevanglad kujutavad endast kohti, kus seksikas pesus tütarlapsed tassivad ämbritega kive.









Ports vaadeldud filme



7 Faces of Dr. Lao (1964). Dr Lao - narkarist trikster lööb ühe 20nda sajandi alguse USA linna elu segamini. Üheltpoolt justkui lastefilm - teisalt oli stseen satüüriga hämmastavalt kiimaline ja sobiks enda toonilt pigem Galigulasse. Episoodilises rollis astub üles ka Lao lemmiloom - peeretav kala.


Executive Decision (1996). Kahtlemata üks maailma halvimate rollivalikutega filme. Raske on isegi öelda kumb on hullem. Kas David Suchet islamiterroristina või Kurt Russell nohikuna. Steven Seagal on ka filmis aga ta teeb juba üsna alguses enesetapu - eks see ütleb ka nii mõndagi.


Out for Justice (1991). Film lihtsamast ajast, mil politseinik võis küsida enda ülemuselt shotguni ja hakata kurjategijad avalikult hukkama. Seagal kipub seejuures badassi mängimisega (isegi 90nendate standartite järgi) üle pingutama ja on hetki, mil on isegi raske arusaada, et kumb see suurem maniakk on - kas kangelane või kurjategija. Viimane on muide huvitav karakter sellesmõttes, et tal pole mitte mingit motiivi ja tegevusplaani peale kaose külvamise, mis on omamoodi isegi võluv. Muusosas aga kindlasti mitte parim (ega samas ka mitte halvim) Seagali film.


Don't Kill It (2016). Lundgren tundub olevat muutunud puhtalt direct-to-video meheks ja sellest on omamoodi kahju. Materjali on temas märksa rohkem, kui Seagalis. Vähemalt tal endal paistab lõbus olevat ja kõi mis ta ette võtab (alates eksortsismist kuni politseinikega ülbamise ja preestrite kummikuulidega tulistamiseni) on tehtud suure energia ja hooga.

On Deadly Ground (1994)

Väidetavalt siis see film, kust alates Seagali looming järsult allamäge läks. Eks ta selline programmiline märulifilm muidugi ole ka. Korporatsioonides on kõrgetel kohtadel palgal sarimõrvarid ning öö varjus ehiutatakse iidsele eskimote aladele tehaseid, mis näevad välja nagu death star. Seagal pole aga üldse Seagal vaid maagiline karu! (kui üht vana shamaani uskuda) ja lõpus peab ta ka pika looduskaitse teemalise loengu. Nii pika, et isegi kärbitud kujul jõuab sellest juba tõsiselt tüdineda.



Death Wish (2018)

Üsna keskpärane. Ralf ütles mingis kommentaaris, et Bruce Willis ei viitsi enam mainimisväärselt pingutada ja siin oli see kuidagi eriti tunda. Suhtumine paistis stiilis: teen netlixile sutsaka ära, siis kobin koju kotile puhkama. Enamus filmi oli ta näol ka mitte nii mure või viha vaid mingitlaadi tüdimus. Töö ise tegi muidugi proffina asjalikult ära aga mingit kirge ülemäära just ei paistnud. Perekonnaga seotud hetki oli ka nõksa liiga palju, empaatilise sideme asemel võttis minus maad pigem juba tüdimus. Peas käisid mõtted stiilis: kas see ei olnud nüüd mitte see kättemaksufilm, kus Bronson käib raskekuulipildujaga ringi...a ei see oli kurat kolmas. Ma esimest ikka üldse olen näinud? Ei olnud halb aga ei olnud ka midagi erilist.




Time Barbarians (1991)

Mõned feministid kurdavad, et fantasymaailmates on naiste riided liiga ebapraktilised ja paljastavad. Sellies filmis nimetatud ebavõrdsuse probleemi pole, kuna siin kannavad ka mehed nahk-bikiine ja muid põnevaid sekspoe saadusi. Kogu tegevus näeb seejuures välja nagu ülamäära pikk Manowari video ja põhibarbar käitub nagu eriti rängas emotujus hevimees. Ja kuigi enamus filmi tundub, et ajarännuga pole siin midagi pistmist siis päris filmi lõpus jõutakse pikka ja käänulist teed pidi ka tänapäeva, kus saab näha ilmselt fantasyfilmide absoluutselt kõige lahedamat asja ehk barbarist võlurit shotguniga. Troma mehed teavad, kuidas head halba filmi teha!




Teito monogatari (1988)

Väikestviisi animefännina vaatan aeg-ajalt ka nende põhjal tehtud live-actioneid ja siiani pole mina veel sellist anime-adaptsiooni näinud mis ei imeks. Antud film pole siinkohal miski erand. Fantaasiarikkast ja hullumeelsest animest on saanud kuke tatina veniv jura. Oma häid kohti muidugi on (peamiselt on need otse animest üle toodud) aga üldises plaanis tundus see kahe tunnine film pikk nagu Sõrmuste isanda triloogia ja sama sisutühi kui Brežnevi kõne. Kuidas on võimalik, et nii hea algmaterjaliga ei saa teha tugevat filmi? Ma ütlen miks...laiskus! puhas laiskus!

Sisust kah: Mustast maagist jaapani kindral on otsustanud, et Tokyo peab hävima ja selle teostamiseks püüab ta ellu äratada miskit iidvana cthulhulikku kurjust.







Skin Striperess (1992)

Järgmine törts Hong Kongi taoistlikku hullust. Legendaarne meistermaag Lam Ching-Ying tahab MR Vampire sündmustest puhata aga ei lasta. Väikesaarel asuva lõbustuspargi omanik vajab inspektorilt avamisluba. Inspektor himustab aga ta naist. Pisiärimees on valmis naise loovutama aga see jääb õnnetu juhuse tõttu elektritraatidesse kinni ja põletab kogu enda naha maha. Appi tuleb taas must maagia ehk ärimees leiab tänaval purjus tüdruku, tapab ta ära, nülib naha maha ja laseb nurgatagusel maagil enda naisele külge õmmelda. Samale saarele tulevad aga ka lõbutsema veel kuus hirmus kiimas poissi-tüdrukut, kes kogematta nõiduse vussi ajavad ning tapetud tüdruku kurja vaimu lahti päästavad.

Väikesi vigureid ja veidraid fantaasiapuhanguid on siin ikka meeletult. Näiteks armastavad saarele saabunud noorukid end lõbu pärast aegajalt mingi kurja esivanema vaimuga seestada. Tüdrukud kasutavad vaimude peletamiseks oma trussikuid ja mingihetk saab isegi master Lamil maagia otsa ja ta peab vaimule lihtsalt kannaga näkku virutama. Ei pea vist ütlemagi, et mulle meeldis loomulikult väga, HK CAT-3 maagia-komöödia fännidele kindel soovitus.








Esmaspäev, 14. mai 2018

Creatures From The Abyss AKA Plankton (1994)

Teismelised satuvad narkodiileritest merebioloogide laevale, kus möllab radioaktiivne mutantplankton, mis paneb külmutatud kalad lendama ja võtab teismeliste kehad seksi ajal üle