Snowpiercer (2013)

Snowpiercer (2013) oli üks viimase aja mõnusamaid ulmefilme. Kui teistega võrrelda siis "Kongress" oli mulle ikkagi tugev pettumus ning Gravity pigem silmailu. Postapo zanrist valides jääb nt The Colony (2013) liiga tüüpiliseks, klisheedes siplevaks ning vähe uudset sisaldavaks teoseks. Siin olid aga vinged karakterid ja päris pööraselt lahe lugu taustaks. Tempokas, vaba fantaasialennuga ja gorene - noh õike seda mida üks õige film peab olema.

Mulle meeldib allati väga see kui film on munadega ja julgeb teha asju vabalt ilma publiku pärast põdemata. Kui vaja paneme peategelase imikuid sööma, kui vaja lööme sümpaatsed tegelased maha, kui vaja teeme veel sadat ja üht asja. Enamasti aga lavastajad löövad põnnama ja hakkavad ikka stsenaariumi pehmendama. Siin seda muretsemist nagu polnud ja tundus, et tehtud oli pungestamata lõdva randmega. Umbes samalaadne fiiling on tunda nt veel "Iron skys" või "Pumbaga parmus".

PS: MInd tegelt huvitab kuidas seostub "Le Transperceneige" selle G.-J. Arnaudi "The Ice company" nimelise mammutseeriaga. Ma alguses arvasin isegi, et äkki mingi fanfiction. Kui samal maal on eelnevalt ikkagi mingi
kümmnetest raamatutest koosnev sari pea täpselt sarnase teemaga siis ma küll ei tahaks uskuda, et mõjutusi pole.

PPS: Ilmselt näitab filmi mõjusust ka tõsiasi, et tekitas mul üle aasta jälle tahtmist blogiposti teha. See on ilmselt kõnekam kui kõik eelnev vaht.

PPPS: See film paistab olevat selline mida saab kas vihata või armastada. Igaljuhul tuttavate seas kas seda ülistatakse või jälestatakse. Vahepealseid tundeid pole siiani kohanud.

See lillas kostüümis pisibossist tädike oli kuradi ägedalt õnnestunud karakter, lihtsalt sedavõrd eluline ja kõigile tuttav kuju. Igas faking asutuses kerkib alati selline tige võimuahne muti esile.

 

Evolver (1995)

Järjekordne nostalgialaks, mida sai nähtud kunagi põhikooli-keska aegu kodumaiselt televisiooni kanalilt. Juba toona tundus ekraanil toimuv juustune, nüüd aga oskas tänu aastatele lisandunud kogemusele eriti tugevalt igasuguste camp hetkede üle muiata.

Sisu filmil järgmine, kuskil lähitulevikus on noorte poiste (ja isegi mõnede neiude) lemmikuimaks hobiks mängida videosaalides kohutavalt puise graafikaga virtuaal-reaalsuse mängu nimega Envolver. Mäng kujutab endast sedavõrd rämedat turu-hitti, et tootja otsustab lisana välja anda öökapi mõõtu roboti, millega saaks nimetat pela ka reaalses elus taguda.

Meie filmi kangelane, teismeline nooruk, osutub äravalituks, kes võetakse kõrge mänguskoori tõttu  esimest robo-prototüüpi testima. Ühesõnaga veetakse masin uksetaha, topitakse manual pihku ja soovitakse head mängulusti.

Kohmakas plastvärgendus osutub oma nime väärt olevat, ehk siis igati "arenemisvõimeline", võtab mängu liiga tõsiselt ning on hoolimata oma kohutavast kohmakusest ning nunnust väljanägemisest hirmus-hirmus ohtlik, asudes kiirelt kohaliku asula teismeliste populatsiooni vähendama. Veelgi enam,  mõrtsuk-robo suudab endale arendada isegi teatava huumorimeele ning õppida televiisorist selgeks mõned one-linereid ning paar uudsed tapanippi.

Kokkuvõtteks oli üks täitsa tore camp amps õhtuseks vaatamiseks. Mõnus oli vaadata aeglast kohmakat ning kandilist robotit ja mõelda, et kuidas kuradi moodi saab see olla ohtlik või hirmuäratav, võrreldes nt "Hardware" või siis "Death Machine" surmamasinatega, on tegemist apastraadiga, millest veel tobedam võiks olla tapja-külmkapp (jah, ma tean, et selliseid filme on ka tehtud). No ja muidugi veel see, kuidas kõiksugustele füüsikaseadustele oli laias kaares kustud, näiteks stseen, kus robo ehitab kaleidoskoobi ja mängu laserpüssi appi võttes surmavalt ohtliku laser-puuri, oma ohvrite kinnihoidmiseks ja see, nüanss, et kood mis robo peal töötab on kirjutatud BASICus ja kujutab endast ultrasalajase lahingumasina tarkvara. Pluss sellele saab ligi lihtlabase COM-pordi kaudu. Või siis see, et kuidas apastraat käib salaja end kohalikust alajaamast üle-laadimas. Oeh, seda absurdsuste nimekirja võiks jäkata veel üsnagi pikalt.

Üldiselt on ka raske arusaada miks USA sõjavägi heitis kõrvale sedavõrd tõhusa relva, on siin peidus mingi vihje ameerika sõjaväe humaansuse suhtes? Ei saa ju nõnda odavalt toodetavat ja head relva kasutada vaenlase vastu, see poleks päris humaane eksole? Ja BASICu keel on nõnda keeruline, et parandada seda värki on kah ilmvõimatu. 6/10

Redline (2010)

Lihtne ja sirgjooneline muinasjutt sellest, kuidas üks  Leningrad Cowboysi soenguga noorhärra läheb intergalaktilisele hõljukautode võiduajamisele, seal esikoha kinni paneb ja oma lapsepõlvearmastusega taaskohtub.

Õnneks korvab üsnagi lihtsa loo negatiivsed küljed ja plotholed kuhjaga magusalt mahlane ja tempokas visuaalne külg. Loo arendamiseks polegi väga aega jäetud, pigem käib üle poole filmist tempokas
tormlemine, mis tõenäoliselt saanud omajagu inspiratsiooni "Battle Angel Alita" mangast. Kultusklassikaks käesolev teos vaevalt kunagi kerkib aga mõnusa meelelahutusena kärab enam
kui küll. 6/10

Eva (2011)

Aasta 2041, robotisajand. Robotiisenerist Alex pöördub tagasi lumisesse väikelinna, et teha seal asuva robotiülikooli jaoks üks väike töö. Mehele eraldatakse segamatuks mökerdamiseks tõsine hullu Frankensteini laboratoorium, kuskil lumiste väljade vahel ning meisterdamine võib alata. Kahjuks hakkavad aga robotimeest juba saabumisest alates segama igasugused kõrvalised asjaolud. Vanad armastused, keerulised suhted vennaga jne.

Tore väike ja visuaalselt nauditav robotifilmike, ilusasti disainitud graafilised liidesed, omalaadne ja unikaalne roboti tarkvara disainimise hololiides nt meeldis mulle väga. Maalilised vaated lumistele mägedele ja majadele jms. Mõnus oli ka näha ühes ulmekas peategelast, kes siiralt armastas roboteid. Klassikaline klishee on ikka sihuke, et peategelane ei saab robodega kuidagi läbi (enamasti mingi trauma noorusest). Kiidaks seejuures veel mõnusaid ja südamlikke tegelasi.

Nüüd aga halva poole juurde. Lugu jääb kuidagi uimaseks, pole nagu õiget kirge asjas, lõpupuänt on etteaimatav igaühele, kes lugenud Aldissi "Supertoys Last All Summer Long" ja seetõttu oleks oodanud veel mingit vimkat või keerdu loos, mida aga kahjuks ei tule, kurb.

Nuriseks veel ka tehnoloogilise läbimõtlematuse osas. Näiteks ohutu sõna robotite väljalülitamiseks on kindlalt liiga pikk ja samas väheunikaalne. Selle ajaga, kui jõuad sihukese keerulise lause välja hääldada on robo juba sinust hakkliha teinud. Minuarust oleks saanud sellest mõttest, et millised oleksid Asimovi "kolme käsu vabad" robotid, märksa enamat välja pigistada. Praegu jäi kõik natuke häguseks ja ebamääraseks.

Nagu ka see, et kas mainitud käsk kustutas robo aju täiesti tühjaks või lülitas ta lihtsalt vooluvõrgust välja? Miks mäkkejooksval robol ootamatult patarei tühjaks sai? kas suurest erutusest? Ja kas see, et insener kutsus tarkvara protsessoriks oli tõlkeapsakas?

Kokkuvõtteks oleks filmi hinne tubli 3+, igati eeskujulik püüdlik aga mitte kindlastu suurepärane. Saab veel paremini, oi kuidas saab. 5/10