Juba vana tuttava Sergio Martino
giallo, mis meenutab tugevalt Roman Polanski mõnd vanemat filmi. Peamiselt seetõttu, et film on väga unenäoline ning müstiline. Vaatajal (ehk siis mul) oli pidevalt raskusi sellest läbihammustamisega, mida peategelane reaalselt näeb või mis toimub tema peas. Samas püsis pinevus üleval ja leidus isegi mõningaid päris võikaid stseene. Ainuke, mida filmile ette heidaks, oleks liiga kiire ja lobe lõpp. See vupsas sedavõrd äkki ja ootamatult üles ning pakkus viimaks kuidagi liiga otsitud ja üldise plaaniga sobimatult õnneliku lõpu. Peale nõnda pikka keerutamist ning atmosfääri üleskiskumist oleks oodanud midagi räpasemat, üleloomulikumat või friikimat.
Aga toonitaks veel, et hoolimata lõpu poolt valmistatud pettumusest pole teps mitte halb
giallo. Zanri elementidega mängitakse väga hästi ja tuuakse ka uusi nurki esile. Lisaks piisavalt räpane, müstiline ning perversne, nagu üks õige giallo olema peab. Naispeategelase valikut ka kiidaks igati.
7/10
Sekt nagu muiste. Vägistati noori naisliikmeid, joodi koeraverd ning sooritati rituaalseid mõrvu psühhotoopsete droogide mõju all.