Kui kaks suurt Lovecrafti sõpra (Metsavana ja Priit) mõtlevad õhtul õlut libistada ning filme vaadata siis ei saa ju kuidagi teistmoodi alustada kui just ühe vanameistri teosega. Üllatuseks oli täiesti viisakas film, üldiselt on ju teada tuntud fakt ,et Lovecrafti ainetel tehtud filmide headus kipub olema millegipärast pöördvõrdelises seoses originaalsete tekstide mõjukusega – ehk mida paremad lood seda sitemad filmid.
Lurker on sellesosas üks väga erandlik asutus mille kõik tööd, mida siiani näinud, on tõesti hingega teinud. Eks tegemist ka ikka tõeliste fännidega.
Film kujutab endast sulamit kuhu on ühte patta kokku keedetud terve virn väiksemaid ja suuremaid lugusid altes Dexter Wardi juhtumist kuni Randolp Carteri tunnistuseni. Charles Dexter Ward on siin filmis tänapäevane kunstnik kellekaudu ta ammusurnud onu tahab tagasi, läbi unenäomaailma müüride, elavate maailma tungida. Noormees ise pendeldab, nii unes kui ilmsi, erinevate ajastute vahel kus kohtub mitmesuguste raamatutegelasega ja üthlasi ka Lovecrafti endaga, kes on filmis keskne kuju jutustaja ning sündmuste jälgijana. Ühesõnaga ühe tunnise filmi jaoks ilmselgelt ülemäära palju materjali ning liiga suur rasvane suutäis, mis muudab sisu pisut raskelt jälgitavaks ja on filmi suurimaks miinuseks. Mõeldud on kusjuures palju ka neile kes asuvad vaatama midagi teadmata Cthulhust või Lovecraftist ning jagatakse filmikäigus pidevalt seletavat infot nii ,et kohati jäi filmist mulje kui kiirülevaade Lovecrafti elule ja loomingule. Imestan ,et jäädi ikka truuks tunnisele formaadile ning ei mõeldud filmi pikendamisele mis oleks liigset tormamise effekti vähendanud, ideid tundus autoritel jätkuvat küll tohutult.
Tehtud on see kõik aga mõnusa stiiliga millele jagaks ainult kiitust. Eriti tahaks esile tõsta Christopher Heyerdahl'i mängitud Lovecrafti kes oli lahedalt kõhe ning nägi välja täpselt selline nagu vanadel vanadel fotodel horrorimimeistrit kujutatud on.Igaljuhul kordi parem kui võltslõuaga Jeffrey Combs Necronomiconis ja kahtlen tõsiselt kas ka Ron Howard suudaks teda paremini kehastada. Mehe mõtisklused maailma olemuse ning iidsete olid tõeliselt lahedad ja kiita tuleks ka muhedaid nalju mida pidevalt filmikäigus tehti. Näiteks Lovecraft metsas harjutamas CTHULHU hüüdmist. Või siis tema kohtumine Wardiga (härra, ehk seletaksite mida ma teen pildil teie särgil). Igaljuhul mulle meeldis nagu ka Priidule. Kui paar pisikest mööndust väljaarvata oldi jäädud ka truuks põhimõttele – mitte ülemäära kirjeldada või näidata koletisi mida oli meeldiv näha. Lovecrafti filmide üks suuremaid ämbreid kipub just olema liigne soov kõike kirjeldamatut plastiku ja odava (eelajaloolise) CGI abil ekraanile manada. Lovecrafti fännile kohustuslik vaatamine.
Plaadimasinas mängib aga The H.P. Lovecraft Historical Society - A Very Scary Solstice
Chtulll..thulhh...cthullhhh..chhhlll..chtllll...cthullhhhuuu..dmn see on hea, pean selle üleskirjutama
Geenius tööhoos
You fool, Warren is DRUNK
Pildist on raske arusaada aga kui vaatate paremale siis võib näha voodi alt paistmas Wardi jalgu, ehk siis muarust päris muhe voodialuse monstrumi klishee ärakasutus.
Araabiakeelne populaarne anekdoot - Kord astusid Yog-Sothoth, Shoggoth ja Mi-Go koos baari...
Lahe oli ,et viitsiti lausa Providenci filmima sõita, kunagi tahan ka ise selle linna oma silmaga äranäha.
Ma olen ka ise kord unes Lovecraftiga pikemalt vestelnud ning koos ringi jalutanud. Toimus see kohtumine küll marsi punases kõrbes suurte mustade püramiidide taustal kus elasid satanistlikud natsid. Lovecraft oli nimelt enne sõjalõppu nad musta maagia abil päästnud ning neisse püramiididesse toonud kus on praegu vahvate sakslaste uueks vaimseks liidriks.
8/10 (kuldne kesktee..objektiivselt mittefännina ehk 7 ja fännina poleks isegi 9 anda kahju)
Postitused
Kui kaks suurt Lovecrafti sõpra (Metsavana ja Priit) mõtlevad õhtul õlut libistada ning filme vaadata siis ei saa ju kuidagi teistmoodi alustada kui just ühe vanameistri teosega. Üllatuseks oli täiesti viisakas film, üldiselt on ju teada tuntud fakt ,et Lovecrafti ainetel tehtud filmide headus kipub olema millegipärast pöördvõrdelises seoses originaalsete tekstide mõjukusega – ehk mida paremad lood seda sitemad filmid. Lurker on sellesosas üks väga erandlik asutus mille kõik tööd, mida siiani näinud, on tõesti hingega teinud. Eks tegemist ka ikka tõeliste fännidega.
Film kujutab endast sulamit kuhu on ühte patta kokku keedetud terve virn väiksemaid ja suuremaid lugusid altes Dexter Wardi juhtumist kuni Randolp Carteri tunnistuseni. Charles Dexter Ward on siin filmis tänapäevane kunstnik kellekaudu ta ammusurnud onu tahab tagasi, läbi unenäomaailma müüride, elavate maailma tungida. Noormees ise pendeldab, nii unes kui ilmsi, erinevate ajastute vahel kus kohtub mitmesuguste raamatutegelasega ja üthlasi ka Lovecrafti endaga, kes on filmis keskne kuju jutustaja ning sündmuste jälgijana. Ühesõnaga ühe tunnise filmi jaoks ilmselgelt ülemäära palju materjali ning liiga suur rasvane suutäis, mis muudab sisu pisut raskelt jälgitavaks ja on filmi suurimaks miinuseks. Mõeldud on kusjuures palju ka neile kes asuvad vaatama midagi teadmata Cthulhust või Lovecraftist ning jagatakse filmikäigus pidevalt seletavat infot nii ,et kohati jäi filmist mulje kui kiirülevaade Lovecrafti elule ja loomingule. Imestan ,et jäädi ikka truuks tunnisele formaadile ning ei mõeldud filmi pikendamisele mis oleks liigset tormamise effekti vähendanud, ideid tundus autoritel jätkuvat küll tohutult.
Tehtud on see kõik aga mõnusa stiiliga millele jagaks ainult kiitust. Eriti tahaks esile tõsta Christopher Heyerdahl'i mängitud Lovecrafti kes oli lahedalt kõhe ning nägi välja täpselt selline nagu vanadel vanadel fotodel horrorimimeistrit kujutatud on.Igaljuhul kordi parem kui võltslõuaga Jeffrey Combs Necronomiconis ja kahtlen tõsiselt kas ka Ron Howard suudaks teda paremini kehastada. Mehe mõtisklused maailma olemuse ning iidsete olid tõeliselt lahedad ja kiita tuleks ka muhedaid nalju mida pidevalt filmikäigus tehti. Näiteks Lovecraft metsas harjutamas CTHULHU hüüdmist. Või siis tema kohtumine Wardiga (härra, ehk seletaksite mida ma teen pildil teie särgil). Igaljuhul mulle meeldis nagu ka Priidule. Kui paar pisikest mööndust väljaarvata oldi jäädud ka truuks põhimõttele – mitte ülemäära kirjeldada või näidata koletisi mida oli meeldiv näha. Lovecrafti filmide üks suuremaid ämbreid kipub just olema liigne soov kõike kirjeldamatut plastiku ja odava (eelajaloolise) CGI abil ekraanile manada. Lovecrafti fännile kohustuslik vaatamine.
Plaadimasinas mängib aga The H.P. Lovecraft Historical Society - A Very Scary Solstice
Chtulll..thulhh...cthullhhh..chhhlll..chtllll...cthullhhhuuu..dmn see on hea, pean selle üleskirjutama
Geenius tööhoos
You fool, Warren is DRUNK
Pildist on raske arusaada aga kui vaatate paremale siis võib näha voodi alt paistmas Wardi jalgu, ehk siis muarust päris muhe voodialuse monstrumi klishee ärakasutus.
Araabiakeelne populaarne anekdoot - Kord astusid Yog-Sothoth, Shoggoth ja Mi-Go koos baari...
Lahe oli ,et viitsiti lausa Providenci filmima sõita, kunagi tahan ka ise selle linna oma silmaga äranäha.
Ma olen ka ise kord unes Lovecraftiga pikemalt vestelnud ning koos ringi jalutanud. Toimus see kohtumine küll marsi punases kõrbes suurte mustade püramiidide taustal kus elasid satanistlikud natsid. Lovecraft oli nimelt enne sõjalõppu nad musta maagia abil päästnud ning neisse püramiididesse toonud kus on praegu vahvate sakslaste uueks vaimseks liidriks.
8/10 (kuldne kesktee..objektiivselt mittefännina ehk 7 ja fännina poleks isegi 9 anda kahju)
4 kommentaari:
"You fool, Warren is DRUNK!"
:D :D :D
No võib-olla mitte kolme :D vääriliselt naljakas, kuid päris naljakas küll.
Ma tahtsin ise ka selle nüüd mängijasse panna ja vaatasin plaadid üle. Sa seda filmi mulle vist ei andnudki.
See vist kuulub nende kahe Lovecrafti plaadi sekka mis sain alles hiljuti, läheb juba endal ka sassi kuna Lurkeri plaate päris parajalt kogunenud. Võin selle ja veel ühe kirjutada ning HÕFF'il üleanda.
Nalja osas sai jah suht häbematult vaatamise ajal kommenteeritud toimuvat, kui Priiduga hakkame taas Lovecrafti vaatama siis annan teada. Krt varsti võib Tartus juba Lovecrafti fännklubi nii moodustada.
Postita kommentaar