pühapäev, 5. juuli 2009

Les aventuriers (1967)

Kurat! filmid on seoses puhkuse algamisega viimane aeg kuidagi tahaplaanile jäänud. Pigem olen jalutanud tervistavatele Elva metsaradadel, viibinud karskete järvesilmade juures ning omastanud puude head energiat, karastavaid jooke ja värsket õhku. Et blogi selle kõige kõrval väga soiku ei jääks siis järgnevalt üks säästupost. Ehk tekib järgmine nädal võimalus rohkem aega arvuti taga passida ning saan siis ka mõned viimased onu Kalveriga koos vaadatud asjad kirja panna. "Kaks sõpra, pariislased Manu ja Roland mängivad iga päev kulli ja kirja: kas elu või surm. Manu on kolmekümneaastane lendur, kohaliku lennuklubi instruktor. Tema sõber on neljakümnene. Endine võidusõitja Roland kes täiustab uut võidusõiduautot. Mõlemad sõbrad armastavad riski – õhuakrobaatikat, hulljulget võidukihutamist 400 kilomeetrise tunnikiirusega, ning on alati valmis uskumatuteks seiklusteks. Kuid neid tabab üks äpardus teise järel. Ja äkki kuulevad nad juhuslikult Kongo ranniku lähedal uppunud belgia miljonäri hindamatu väärtusega aardest. Nad otsustavad varanduse merepõhjast välja tuua." See 1968 aasta filmiajakirjas Ekraan ilmunud kirjeldus (kust on muide unustatud täiesti selline oluline peategelane nagu kunstnik Laetitia) tõotab igaljuhul ohtralt märulit, tagaajamist ja muud sellist mis ühe korraliku seiklus-põnevusfilmiga kaasas käib. Tegemist oli üllatuseks aga hoopis suhteliselt tõsise draamaga kus nii dialoogi kui kiiret tegevust on üsna napilt. Nende puudumist korvab osaliselt õnneks kena visuaalne pool. Meeldis ka äkiline lõpp müstilises Napoleoni aegses merekindluses. Kokkuvõtteks heade näitlejatega stiilne 60nendate draama mille suurimaks miinuseks on pikkus ja kohatine venivus. Usun ,et kuskil pool tundi lühemana oleks ta märksa mõjuvam olnud. 7/10 Fort Boyard, sellise koha võiks rikkana endale osta küll

3 kommentaari:

minnie-mouse ütles ...

nagu kolm musketäri...kahju et armukolmnurgateemat ei jõutud arendada..halb õnn

Juurak ütles ...

Jälle üks noist teispool raudset eesriiet tehtud filmidest, mida lubati kauni kodumaa kinodes näidata. See tähendab, et vähemalt kord kahe aasta jooksul käis see kinost läbi. Sisu eriti enam nende aastate järel ei mäleta, aga selle kindluse peale olen ma korduvalt ja korduvalt mõelnud.

Metsavana ütles ...

Kindlus oli mulle ka jah natuke tuttav, ju ka ikka mingiaeg olen selle osaliselt ära näinud telekast.

Armukolnurka ma muidu ka ootasin, et mida muud see naisterahvas teha ikka oskab kui meestevahelist sõprust lörtsida nii, et asjaolude sedalaadi areng nagu ta oli tuli kohe päris üllatuseks