Genocyber (1993)

Üks ebanormaalne teadlane ehitab masina millega inimese ajus uinunud võimeid äratada ja lausa piiramatult võimendada ning tõbrik-teadlane ehitab enda tütrest, või siis vist lausa kahest tütrest (vahepeal ei jälginud nii hoolega ja pisut stoori kiskus selle kohapealt segaseks) monstrumi mis asub laamendama kohati lausa sõgedalt ja kes lõpuks enamus suurlinnu puruks peksab ning kui maapeal tegevus otsa saab kukub isegi kosmoses märatsema säästmata sinna peidetud viimast inimeste suuremat linna.

kuttidel kisti koos koljuga kübermonstrumite poolt välja soolikaid ja selgroogi..purustati päid ja puistati kehaosi mööda maapinda laiali. Monstrumid läksid ka omavahel karvupidi kokku..kavastasid endale uusi metallist või terasest jäsemeid, üks peletis suutis keele asemel lausa kuulipilduja suust välja ajada ja ühel cyborgil tuli käeseest lahe mootorsaag välja. Mart pärast mainis ,et paar tapmist olid isegi talle vanale animevaatajale päris originaalsed ja karmid. Tegelikult oli väga hea anime, selline cyberpunk stiil ja hüperverine taas. Just nagu mulle meeldib.

Vaatasin muide Mardi kätetööd kes sellest kolme episoodilisest anime dvd'st pisema avi versiooni valmis meisterdas. Kulus tal selleks umbes 3 päeva enne kui õige kvaliteet ja subid korralikult külge said, respect.

Genocyberist asjalikku juttu veel siin

Blond on tubli

Blond.. Ja Metsavana koos üritamas enda esimest horrorit filmida...oh seda ammust kooliaega (Metsavana nuuskab käisesse)

Vana semu kellega juba palju aastaid kombeks koos kino vaadata ja kõrvale head viskit juua on väikse nurga netti loonud http://blondpoiss.blogspot.com/ Tõesti kiiduväärt mõte. Eriti seepärast ,et aitab mul endal ka arvet pidada vaadatud filmide üle. Viimasel ajal on nii juhtunud ,et nädal aega haigust, siis nädal soomes komandeeringus ning vahepeal paar nädalat tööjuures nii ,et hilisõhtul tagasi alles ja samas nädalavahetused möödunud kuni uinumiseni filmide vaatamisega kas siis koos Mardi (ja vahepeal ka Ove) või siis Kalveriga. Hakkab juba ununema mida siis vaadatud aga õnneks on Blondpoiss usinalt asju kirja pannud meie viimaseid filmiõhtuid.

Esimesena siis klassika. Stalker (juba teistkorda nägemine mulle) http://blondpoiss.blogspot.com/2008/04/encore.html tõesti suurepärane teos.
Seejärel kohe veel 3tk otsa nagu House of 1000 Corpses, Ravenous ja Fire and Ice
http://blondpoiss.blogspot.com/2008/04/kokteilipidu-vol2.html

Edasi sai juba mõni nädal varasemalt prantsuse mõnusaid vanu häid komöödiaid vaadatud nagu La Grande Vadrouille, Le Grand Blond Avec Une Chaussure Noire ja Les Fugitifs
Ning lisaks veel pisut tumedamates toonides teosed nagu Ils mis nii muljet ei avaldanud ja Harlan Ellison'i lühiloo järgi tehtud A Boy and His Dog mis jälle väga mõnusalt väljakukkunud ja väga meeldis.
http://blondpoiss.blogspot.com/2008/03/maraton.html

Ja veel varasemalt sai vaadatud kolm Sergio Leone ja Clint Eastwoodi filmi "Per un pugno di dollari" (1964), "Per qualche dollaro in piu" (1965) ja grande finalena "Buono, il brutto, il cattivo" (1966)
http://blondpoiss.blogspot.com/2008/02/hea-parem-parim.html

Kaks ulme-animet

Kaks Virge kirjutatud arvustust taaskord.

Ôritsu uchûgun Oneamisu no tsubasa/Wings of Homneamise (1987) Noore poisina unistas Majaho lennuväkke astumisest, kuid tema hinded seda ei võimaldanud. Seega ta astus kosmoseväkke, mida rahva hulgas korralikult pilati. Sest tegemist oli alternatiivse Maaga, kus Vabariik ja Kuningriik ning kummalgi polnud veel isegi sputniku orbiidile saatmine õnnestunud. Rääkimata siis mehitatud sputnikest. Igatahes Kuningriik otsustab, et nüüd on viimane aeg rakett taevasse saata. Vabatahtlikuna pakub end Majaho, teadmata millise supi sisse ta seetõttu satub. Esiteks ei meeldi ta ülemustele, kuna pole just karbi kirkaim kriit. Teiseks on raketiprogramm mõeldud ainult selleks, et Vabariik seda varastada üritaks - nii oleks hea põhjus sõja alustamiseks. Lisaks muudele absurdsustele suudab Majaho armuda fanaatilisse usklikku, kes tänaval oma vaateid valjuhäälselt kuulutamas käib ning lendlehti jagab.

Lõpust ma ei räägi. Polegi nagu midagi rääkida ka - Mind Game-le sarnane lahtine lõpp, kus Majaho oma seisukoha kogu olukorra kohta välja ütleb. Sjuke natuke rough joonistusstiil, jube mõnus. Mõte hea iseenesest.

Vexille /Vexille 2077 (2007) Aastaks 2067 on tehnika areng jõudnud sinnamaale, et UN võtab resolutsioonid vastu kaitsmaks inimsust androidideks muutumise eest. Jaapan astub ägedalt vastu ning lõpuks katkestab sidemed nii UN-ga kui ka ülejäänud maailmaga. Ehitatakse kaitsesüsteemid, mis ei lase infot ei sisse ega välja. Seega keegi ei tea, mis täpselt saarestikul toimub.

2077l aastal on intsident, kus suur hulk diplomaate ühise laua taga maha lastakse. Asjaga näib olevat seotud Jaapan. Seega saadab USA oma S.W.O.R.D nimelise rühmituse riiki, kus keegi kümme aastat pole käinud, oma eriväelased. Missioon nurjub, USA president katkestab ka juba maabunud üksuslaste päästmise.

Mis selgub Jaapanis? Vaadake ise. See teooria on veits liiga karm, et spoilima hakata. Kõige hullem, et see on ka reaalne. Va. mingid peletised nagu jag-id (mulle meenutasid segu langoljeeridest ja graboididest). Ja otselooooomulikult pidi Jaapanipoolse rühmituse juht olema naiska, kellel USA poolse rühmituse liikme mehega varasematel aegadel suhe oli. Eeeeeh. Vot selliseid liine ma sisse ei tooks. Ära tüütab. Visuaalselt tohutult heal tasemel, lihtsalt niivõrd selge ja detailne. Muusika ka hea. Ühe anime kohta ootamatult electro ja diskens, aga väga viksilt sobitatud oma kohale. Lugu võibolla jääb kohati nõrgaks, aga muidu muy bueno.

Wakusei daikaijû Negadon (2005)

Negadon The Monster From Mars

Marsi terraformimisel leitakse kummaline asjandus mis trooja hobusena toimetatakse maale mille orbiidil asjandus koos kosmoselaevaga keset Tokyot mahasajab ja kummaliseks hiiglaslikuks robotiks/koletiseks osutub. Koletisele astub omakorda vastu vana teadur enda ehitatud hiigelrobotiga. Sellise monstrumiloo ümber oli igalhuhul ehitatud kena 27 minutiline 3D animatsioon mis pakkus hüva silmailu. Meeldis ka see ,et poldud toonitud animatsiooni mitte sinakaks nagu tänapäeval kombeks vaid hoopis kollakaks mis jättis vanema luitunud aurupungiliku mulje.

7/10

Burial Ground (1981)

Film oli internetis mainitud ka kui Zombie 3 mis tekitas korraks pisut segadust ,et kas seos on ka Zombi 2 ning Lucio Fulciga kuid paistab ,et siiski mitte. Zombid on küll grimeeritud ja meisterdatud samas stiilis, nii ussitavaid zombisid olen varem vaid tolles filmis näinud. Sisu ikka see ,et hulk paarikesi sõidab seksi eesmärgil üksikusse mõisa maal kus aga üks habemik arheoloog on ebasurnud enda koopast välja lasnud. Filmi zombid on ühed arukamad mida ma ise siiani näinud olen. Tööriistade oskuslik kasutamine, ründetaktika ning rammimispalgi kasutuselevõtt ja osav lõks mis ühele mõisatöötajale seati ning isegi täpsust suutsid naelaga visata. Inimesed samas olid tasakaaluks jälle ääretult lollid. Terve film tundus ei suudetud taibata ,et pea hävitamine peatab zombi ning järjekindlalt peksti - tulistati neid kõhtu, selga. Näiteks üks tegelane üritas alguses taburetijalaga zombile vastu õlgu taguda ning seejärel ebasurnut kägistada no tore. Kui leiti hea terariist näit mõõk siis peale zombi tapmist visati see kui tarbetu ese võssa ning pandi jooksu. Autod millega saabuti unustati kiiresti ning pandi jooksu üle looduskauni maastiku teab kus suunas. Ash oleks mootorsaega poole tunniga platsi puhtaks teinud. Üks tegelane tasub muidugi äramärkimist, kes tundub ka teistele sama filmi vaatajatele meeldis. Nimelt pigem kääbust meenutav väga hirmutava näoga poisike kes nägi nii elava kui zombina üsnagi ühesugune välja. Uhh tema oli tõesti päris sõge kuju peab mainima.

Arukate zombidega seoses siin filmis meenus Maniakkide tänava lugu Nekromandi kombel kus tegutses üks üsnagi arukas ja luuletav zombi ning mille peale seda filmi üle lugesin. Hea loo saaks arvatavasti ühe mõnusa omapärase horrori jaoks sealt.

4/10

Sukiyaki Western Django (2007) ja Django (1966)

Lucky me! SUKIYAKI WESTERN DJANGO on Miike esimene ingliskeelne täispikk film, ehkki kiiksuga - jaapani näitlejad räägivad inglise keelt veidras foneetilises versioonis. Miike lisab kompotti oma tavapärase visuaalse uljuse ning Quentin Tarantino, ise suur spagettivesternide fänn, esineb püstolikangelase kõrvalrollis. Ehkki esmalt näib filmi peamiseks mõjutajaks olevat Sergio Leone, on SUKIYAKI WESTERN DJANGO inspiratsiooni saanud peamiselt režissöör Sergi Corbucci - sageli "teiseks Sergioks" hüütud - sürrealistlikust ja verisest "Django'st". Miike lahkab ja tükeldab žanri ameerika-barokk-kabuki stiilis - budistlikud templid seisavad kõrvuti saloonidega, revolvrivöödelt kõlguvad samuraimõõgad ning sake voolab koos verega.

Sellise ilusa teksti võib leida poff'i veebist igaljuhul. Väga punk film sellesmõttes küll ,et western jaapanlastega. Alternatiivajalugu justkui kus jaapanlased on avastanud ameerika esimesena ja sinna enda koloonia rajanud. Tarantino tegi üsnagi väikse kuid lõbusa osa (nagu ikka) lastes paar tüüpi maha ning õpetades Django vanaemale suppi keetma. Esmapilgul ei aimanudki ,et asi seotud selle 1966a Django'ga kuid tasapisi hakkas meenuma (eriti kui kuulipilduja välja ilmus) ning lõpus öeldi ka ära ,et eel-lugu niiöelda siis. Lugu tiirles peamiselt kahe jageleva gängi, linnakesse peidetud varanduse ning linna saabunud relvakangelase ümber.

9/10

Django (1966) Peale Sukiyaki Western Django oli juba suur hoog sees westerni teemaga ning leidsin üles plaadi ka vana Djangoga ning kuna ma mitte halligi sellest ei mäletanud siis sai peale lükatud loogilise järjena. Ja polnud põrmugi halvem. No eriti muidugi lõpp kus surnuaia lahing oli üsnagi huvitavalt lahendatud ja see Django väike kirst mida ta alati endaga kaasas kandis oli tõesti lahe ning nüüd oli eriti hea vaadata ka kui teadis nö eelnevat lugu sellega. Sisust niipalju et Django saabub koos enda sõbraga kirstus arveid õiendama punast värvi armastava KKK liidriga ning sellekõrvalt üritab ka mehiklaste abil rikastuga. Peaegu samapöörane film kui selle uusversioon ja koos vaadates on mõju kindlasti suurem.

9/10

westernid ruulivad!

Lupin III: The Mystery of Mamo (1978)

Esimene n2htud Lupin meeldis piisavalt ,et edasi selle meistervarga lapselapse tegemistega tutvuda. Samas on muidugi ka huvitav v2rdlusmoment kuna see film on ilma Miyazakita tehtud ning on muidugi vahe kyll. Lupin on juba n2iteks pahelisem ning kiimasem kui teises filmis aga see lisabki huumorit omajagu teosele. Tegevus keerleb peamiselt salap2rase k22buse nimega Mamo ymber kes proovib leida teed surematuseni. Lupinit h2irib asja juures k2ige enam muidugi ,et ta on enda plaanidesse kaasanud Fujiko kellest Lupin tundub omajagu sissev2etud olevat kuid kes pidevalt Lupinil nahka yle k2rvade pigem t2mbab. Stiililt meenutab yldiselt vanu bonde - salajased saared ja imetehnoloogia, vaiksed ning ebas2bralikud kui tugevad abilised, raketid ja kuri geenius selle keskel. Kogu asi tundub isegi tyypilise bondi stiilis l2ppevat kuid l2pp on pigem algus ning asi saab v2ga m2nusa ulmelise kylje minuarust veel nii ,et keeratakse vinti edasi.

Tore tempokas ja fantaasiarikas teos! Lupinit kavatsen veel edasi vaadata. Selles pole muidugi ka probleemi kuna teda on tehtud veel v2hemalt 11 filmi ning 4-5 hooaega seriaali.

T2pit2hed s2i aga 2ra PcBSD opera ja keeldub tagasi andmast t6hk! Selliseid asju te juba Miyazaki multikates ei n2e.

7/10