
Kolmest lühifilmist kokkupandud j-horrori teos. Ühendavaks
lüliks siis see ,et iga filmi peategelaseks on naisolevus.
Rattle Rattle
Peategelaseks neiu kes jalutab peale peigemehega kohtumist koju
ning seejärel sajab talle midagi mõistatuslikku pähe. Peale pildi tagasitulekut hakkab
teda kummitama ebamaine deemon-naine keda ta alguses
enda tulevase eelmiseks naiseks peab. Üsnagi keskmine tundus, pisut kole oli aga mitte midagi väga erilist.
Hagane ehk Kotitüdruk nagu Mardiga selle ristisime.
Sekiguchi boss palub poisil enda õde välja viia ning annab noortele lõbusõiduks
isegi oma parima auto. Poiss muidugi on alguses nagu võisees, kuni bossi õde näeb.
Nimelt on tollel kuni vööni pähetõmmatud kartulikott ja ka muidu tundub neiu pisut veider, näiteks armastab sadomaso mänge ning kartulikoti all tundub olevat rohkemgi kui vaid tüdruk vaid lausa mingi masinavärk mis suudab nooli tulistada ja nuge välja lükata.
Peale esimest kohtumist kus tüdruk suudab tüübi eest muuseas ka plehku panna ning ojja kukkuda, hakkab Sekiguchi kotitüdrukule meeldima ning to soovib tüübiga edaspidigi kohtuda. Üks selle kogumiku lahedaim film ning ma ei saagi aru miks
oli vaja esimene ja kolmas lugu üldse vändata kuna kotitürukust oleks võinud vabalt
improviseerida terve täispika filmi stiilis Meatball Machine, või said tõesti ideed otsa? Suht freaky olevus igaljuhul ja lisaks üks hirmutavamaid lugusid ka selles filmis.
The Inheritance
Minuarust õige nõrgem lugu ja ka kokkuvõtteks nii segaseks jäänud ,et tuli veebist otsida
selgust mis täpselt ikka toimus. Noor naine nimegaSaeko sõidab koos pojaga maale ema eest hoolitsema. Ta poeg hakkab nägema ühte teist endaealist poissi majaümbruses luusimas mis tuleb välja on Saeko ammusurnud vend ning edasi hakatakse pere räpaseid saladusi väljakaevama.
Mardi pealekäimisel sai seda animet vaatama hakatud. Üsnagi raske vaadata
midagi mis baseerub tegelikult umbes 52? osalisele animele nii ,et filmi alguses
eeldatakse ,et kõiki tegelasi ja muid liine teab vaataja hästi ning ei vaevuta midagi seletama.
Aegajalt vajutas Mart fimi pausipeale ning seletas taas 10 minutit kes siis on kes
ning mis eelnevalt toimunud ja vastas ka jooksvalt muudele rumalatele küsimustele.
Elva mõõtudes jaapani linnas pööravad elanikud nii kaudses kui filmi
lõpupoole ka suhtelisel otseses mõttes ära. Kõigil tekib meeletu kinnisidee kõigega
mis ehituselt/mustrilt meenutab pöörist. Sellega seoses hakkas meenuma
ammu ammu nähtud film nimega Pi kus oli ka keeristega seotud müstikat. Keskseteks tegelasteks on koolitüdruk ja tema lapsepõlvesõber kellede ümbruses ja ka perekonnas hakkab ärakeeramine toimuma. Alguses leiab neiu sõbra isa keskendunult filmimas tänavanurgas tigu. Kuid ei pööra sellele suuremat tähelepanu (jaapanlased küllap harjunud kummalise käitumisega ehk?) Hiljem hakkab muidugi kinnisidee levima teistelegi ja hakkavad toimuma enesetapud
ning mõned ärksamad linnaelanikud isegi kipuvad inimtigudeks moonduma. Mõnede
üksikute originaalsete koledate kohtadega aga üldiselt aeglase tempoga, kuid mitte siiski väga uimane müstikafilm. Mingit kesket materjaliseerunud kurjust kellega konkreetselt võidelda saaks ei ole ega tekigi ning peategelased on lihtsalt pealtvaatajad muutumise koledustele. Üks detektiiv üritab küll asja uurida kuid jookseb ka aja möödudes ummikusse ning sinnapaika jääbki. Omamoodi ja tegelikult huvitav film. Tekkisid vaatamise ajal ka paraleelid Lovecrafti ning "Innsmouth" linnakesega ta lugudest, tundus midagi sarnast toimuvat ,et väljaspool meie maailma pärinev jõud? olend? tasapisi muudab ja moonutab inimesi ja ümbrust
endale meelepärasemaks.
Peale filmi vaatamist leidis Mart sellise küpsise kodust.