Meet The Feebles (1989)

Peale "Bad Taste" (1987) menu soovis Jackson ette võtta sarnaselt krõbeda zombiefilmi. Kuid finantse jäi veidi väheks, mistõttu kirjutas ta kaaslasetega teisegi käsikirja. See saigi filmiks, tsensuurivaba "Muppet Show'd" meenutav "Meet The Feebles" (1989) leidis samuti tee hulgale festivalidele. Filmi abil sai Jackson lõpuks kokku ka rahad oma zombiefilmile Braindead (1992). Õhtul seisab metsaloomadel ees tähtis esinemine, mis võib tagada pääsemise riiklikku televisiooni, kuid kõik ei lähe just plaanipäraselt: tähtsaim esineja - diiva Heidi - avastab, et tema kauaaegne kallim, morsk Bletch, petab teda prosituutkassi Samanthaga, Vietnami sõja veteran konn Wynyard, kelle ülesandeks on nugadeloopimine, vajab kangesti heroiinidoosi (Konnaga lahe vihje Deer Hunter'ile ka) jänes Harry avastab pärast seksuaalvahekorda kahe teise jänesega, et tal on ohtlik suguhaigus ja teda tüütab rõve kärbsest ajakirjanik kes üritab asja väljauurida. Bletchi käsilane rott Trevor plaanib paigutada ilusa puudli Lucile'i (kellesse nooruke siilipoiss armunud on) enda põrandaalusesse pornofilmi, ja Bletch ise tegeleb narkoäriga punkarist metsseaga, mis ei edene just nii nagu loota võis. Oma osa selle filmi vaatamises mängib Fletchu kes seda msn vestluses pikalt ja kiitis ja suurt huvi tekitas. Jacksoni Bad Taste ja Braindead on mul vanad-vanad lemmikud , ei tea kuidas nukkude lugu oli jäänud siiani kahe silma vahele. Vägivaldne ja mustast huumorist täidetud lugu sobib igaljuhul kenasti kokku Jacksoni varasemate töödega. Nii rõvedaid ja pahelisi pehmeid ja karvaseid elukaid polnud minu silm varem veel näinud. Ainult kolm tegelast (madu-uss, siilipoiss ja puudel) meenuvad kirjust loomaaiast kes otsestest perversustest puutumata jäid. Mulle meeldis nagu arvata oli väga, lahe asi! Aru ei saa ma siiani vaid kahest asjast, esiteks kuidas Jacksonile julgeti küll Sõrmuste isand kätte anda ja miks mees nüüd nii muutunud on?

Demonsamongus (2006)

Sain selle filmi huvitavaid allikaid pidi. Nimelt inimeselt kes tegelikult just suurem horrorisõber pole ning kipub sageli eelistama pigem kindlapeale minekut Ameerika hittidega seepärast võis see film vabalt pool aastat ehk seista kettal enne kui eile otsustasin lähemalt tutvuda. Tegevuskohaks on Australia väikelinn Miranda Falls kuhu peategelane Joe Melton on äsja kolinud ja kes satub kiirelt kokku deemonitega nii enda maja taga metsas kui ka kodus. Lisaks deemonitele asuvad meest peagi jahtima ka seadusesilmad kes peavad teda mitmetes deemonite sooritatud jõhkrates mõrvades peasüüdlasteks. Põgenedes kohtub Joe kohaliku neiu Kylie Fitzgerald'iga, kes satub ka deemonlike olevuste eksisteerimise tunnistajaks ning kellest saab võitluses nendega ta kaaslane (pigem nende eest põgenemisel siiski) Joe'st rohkem meeldis mulle tegelane nimega Ed Winters. Psühopaadist badass rahajõmm kes saabub Ameerikast Miranda Falls kui kuuleb ,et ta ex-abikaasa ja perekond on tapetud ning kellega vanakuri soovib teha tehingut. Film on tehtud pea olematu kogemusega vabatahtlike fantaatikute poolt 0 eelarvega välise rahastamiseta. Ma pole eriti palju vaadanud sedasorti fännide tehtud teoseid (meenuvad vaid filmid ala Tapja õllejogurt ning Tõprad) ning tegelikult on tüübid väga hästi toimetuldud mis avaldas muljet. Alguses tundus ,et monteerimise ning effektitsemisega on liiale mindud ja kogu pilt liig hüplikuks ja kirjuks aetud kuid tegelikult hakkas mida edasi seda rohkem mulle meeldima, päris mitmeid huvitavaid süngeid ja kummitavaid kaadreid ning lahedaid vaateid oli loodud. Kogu montaaz olevat tehtud ka suhteliselt keskpäraste arvuti ja tarkvaraliste vahenditega. Parem töö kui mitmed paljude suurte stuudiote ja proffide poolt loodud õudukad. Huumoripoolest tõstaks veel esile lõpuosa kui Joe kleidis ja kirvega ringitormab.

Outpost (2008)

Endine kolleeg soovitas vaadata kui inglise uue laine ulmet, natsiteemadel. Sisust: salapärase Hunt'i nimelise mehe poolt palgatud sõdurite meeskond lähevad uudistama vana sakslaste punkrit. Hunt ihub hammast nagu selgub ühe natside imerelva peale mida punkris katsetatud sõjalõpul. See masinavärk on muutnud punkri teenindava personali ja sõjavangidest ohvrid (just nagu nad olidki plaaninud) surematuteks vaimolenditeks kes vajadusel võivad kiirelt materialiseeruda. Motiiv natsivaimudel seletatakse ka ilusasti lahti, nad on treenitud tapma ja punkrit kaitsma ning tööd on kiire ja korralik. Vana hea klaustrofoobia ja vanas punkris valguse - kummitustega mängimine on põhiline vedaja ning hästi tehtud. Veaks on siin filmis hoopis liigne kõige lahtiseletamine mis mõjub õudusele ja müstikale noahoobina. Korea R-Point on siin hea näide mis esimesena pähetuleb kus analoogselt saadetakse rühm sõdureid vana rajatist ülevaatama ja kõik on häirivalt jube. Õudus püsib kuni salapära ei hävitata ja jäetakse mulje mõistetamatust suurest õudusest mida siit-sealt valgustatakse kuid täies hiilguses päevavalguse ette ei tirita, päästerõngaks oleks siis vähemalt vere ja huumori hulga suurendamine mida ei kasutatud. Siiski tegemist polnud kehva filmiga vaid põnevust jagus koos mitmete mõnusate ehmatavate kohtadega. Kuuldavasti producers are planning a sequel, Outpost II: The Red Zone. Kuskil 6 punkti 10nest saaks ikka anda. PS: mõtlesin ,et olen mingile väga uuele filmile küüne taha saanud aga avastasin ,et Trash on juba mõni aeg tagasi Outpostist kirjutanud, olin tema postitust lugenud küll kuid täiesti unustanud.

Nosferatud

Kaks tõlgendust siis kuulsast Nosferatust. Kumbki polnud minuarust paha kuigi ülejäänud vaatajad kurtsid liigset uimasust (ma vist nautisingi neid kahte filmi seltskonnast kõige enam ning minu survel need mängima said ka pandud). Vaadata oli eriti hea seetõttu ,et olen originaalset Nosferatut näinud ja saab siis algupärase looga võrrelda. Vana nosferatuga juhtus küll selline nali ,et vaatasime Blondiga selle viimasena ja aeg oli päris hiline. Nii juhtus ,et napilt enne filmi lõppu jäime mõlemad suht üheaegselt diivanile magama. Blondi videoplayer on aga mingi tehisinteligentsiga mis esimese filmi lõppedes paneb kohe järgneva mängima ja see oli ka tummfilm. Veidi aega hiljem (pooltundi~) ärkasime üles ja mõtlesime ,et Nosferatu ikka käib ning hakkasime usinalt jälgima. Läks kuskil veel tund tugevat süvenemist ning peamurdmist ja arutlust ,et küll see Nosferatu on ikka diip film aga kuhu vana vampiir ise kadunud õige on? Väga piinlik oli kui taipasime milles asi. Shadow of the Vampire (2000) Olin juba mitmeid aastaid tagasi näinud ning siis võlus tegelikult idee. Võeti vana Nosferatu ja tehti selle tegemise lugu (film filmis) Kombineeriti mitmeid kuulsaid stseene sinna osavalt sisse saades omalaadse fantaasia-horrori. Tõeline ökofilm kus taaskasutatakse vana filmi nii ,et midagi raisku ei läheks. Aasta 1921 ja Wilhelm Murnau (John Malkovich) soovib filmida Draculast filmi kuid luba selleks ei anta Bram Strokeri loo autoriõigustele viidates. Murnaud see ei peata ning ta lihtsalt muudab pisut filmi ja nimetab selle Nosferatuks ja Dracula Orlockiks. Võtted toimuvad Tshehhoslovakkias. Peaossa palkab ta Max Schrecki (Willem Dafoe) Tundmatu veidrikust näitleja, kes on nõus mängima vaid öösel ja hakkab tekitama kõigis kahtlast tunnet ,et ta mitte ainult ei näitle vampiiri vaid ongi üks neist. Verd ja lõikumist oodata ei maksa, tegemist on rahuliku vampiirifilmiga (eh liigagi) kuid omapärane lugu ja fantaseerimine kuulsa vampiirifilmi ainetel teevad selle lahedaks. Lisaks oli kindlasti suur töö filmida kõik mustvalged kaadrid täpselt originaali sarnaselt ning kenasti sobitada film nende ümber kokku. Nosferatu Phantom Der Nacht (1979) Nosferatu Phantom Der Nach tuli juba Herzogi enda pärast ära vaadata. Tsiteerime taas pöffi veebi: Werner Herzogi üks suuri lemmikuid on tema kaasmaalane Friedrich Wilhelm Murnau, kelle "Nosferatu, õuduste sümfoonia" vaimustas Herzogit juba teismeliseeas. 1978-ndal aastal valminud "Nosferatu – öö fantoom" on nii austusavaldus Herzogi suurele lemmikule Murnaule kui ka suur ja mõjuv film iseenesest. Herzogi pikaaegne koostööpartneri, geniaalse ja "hullu" poola päritolu näitleja Klaus Kinski kehastatav krahv Dracula on melanhoolne ja äärmiselt traagiline kuju, kelle saatusest määratud üksildus meenutab Herzogi kõikide teiste filmide kangelasi. Hüpnootiliselt aeglase tempoga ja maagilise Popol Vuhi muusika saatel kulgeb linatöö õudusfilmi ja musta komöödia piiril, mis teeb sellest ühe müstilise ja salapärase filmi. Lugu Nosferatust ise ei sisalda midagi eriti uut vaid püsib täpselt esialgse originaali radadel aga visuaalne pool on köitev (huvitav kuidas temal tuleks Lovecrafti lugude ekraniseerimine välja, äkki oleks üks õigemaid mehi). Mõned huvitavad lisad algupärasele loole tegelikult siiski olid, näiteks katk mis saatis nosferatut ja vampiiri soolaringi sisse püüdmine jäid eredamalt meelde. Kaadrite valimine läks raskeks igaljuhul nagu ikka filmides kus pildiline pool on üks enim meeldinud asju. Werner Herzogist veel maakeeli.

Kirjutusnimekiri 2

Üks loll võib rohkem vaadata kui sada tarka kirjutada. Siin siis kõik peale esimest sarnast nimekirja vaadatud filmid mis pole veel päevikusse sisse kantud. Mõned arvatavasti said topelt märgitud ja mõned mis Blondiga vaadatud jäid välja. Lihtsalt ,et nimed endal meeles püsiks.

Bio-Zombie
Bottom 02 The Big Number 2 Show
Brain Damage
Ravenous
Catacombs
Dead & Buried
Exiled
Frontiere(s)
Going to Pieces The Rise and Fall of the Slasher Film
Inside
Jack Frost The Mutant Killer Snowman
Kairo
Longinus
Paradise Murdered
Rec
Silent Night Deadly Night
Suicide Club
Sympathy For Lady Vengeance
The Changeling
The Hamiltons
The Killer
The Return of the Living Dead
Tomie
[Documentary] Lovecraft - The Forgotten Diary
Frankenhooker
Lurking Fear
Night Of The Demons
Night Of The Demons 2
One Missed Call
tokyo zombie
Torso
Cyborg
A Tale Of Two Sisters
Adams apples
Angustia
Creepshow
creepshow 2
Cyborg 2
Halloween
High Tension
Mad Detective
No Country For Old Men
Nosferatu Phantom Der Nacht
Once Upon a Time in the West
Rabid (Rage)
Shadow of the Vampire
The House By The Cemetery
The Gravedancers
Wrestlemaniac
Puppet Princess, Karakuri no Kimi
Kaze no na wa amunejia

Iron Man (2008)

Pean alustama sellest ,et ma pole eriline multifilmide alusel loodud märulite fänn. Mulle ei meeldinud ei Spidermanid, Fantastic Four, Punisher, Daredevil ja Elektra mis oli eriline junn (kurat ma olen ikka päris palju neid vaadanud!) muidugi pole ma ka ühtegi koomiksit nende alusel lugenud mis võib leiget suhtumist seletada. Kinno meelitati seekord sellega ,et tegemist olevat ühe parima koomiksite alusel tehtud looga. Tagantjärgi võib tunnistada ,et ega väga hull ei olnudki. Olgu, klisheesid oli küll, tobedusi oli ka ning päris kõvahäälselt naerma ei mind ega saali ka ei ajanud kuid muigama pani üsnagi sageli (kahjuks paar korda ka vales kohas) Tony Stark tundub pisut teistmoodi kangelane, tal ei ole rasket lapsepõlve (no kui võimsa isa varjus elamine muidugi väljaarvata) ega mingeid märkimisväärseid supervõimeid (anne tehnikale pole vist supervõime?) Lisaks veel joodik ning naistemees ja endine nohik (hea eeskuju noortele häkkeritele-tehnikasõpradele) Üsnagi edeva mehena ei näe ta ka väga vaeva hobi peitmisega ning topeltelu elamisega vaid ei tee saladust ,et käib raudmeheks. Ehitus, katsetus, tinutus ja parandustöö hõivas enamus aega filmist ja sellega seoses oli ka palju muhedaid nalju. Ehitustööd oli igaljuhul tore jälgida kuna poldud graafikaga kokku hoitud, arvutid oli ka päris silmarõõm, näiteks Starki kontoriarvuti desktop (kes kurat ikkagi peidab tähtsa info shadow nimelisele avalikule kettale) oli päris kenake ja lahe idee oli minuarust veel hologrammi abil konstrueerimine. Ka ei hakanud tüüp esimese asjana kotijooksu tegevate pättide peal harjutama ja samas ei laskunud liialdustesse ning asunud maailma päästma vaid pigem nö firma siseprobleemidega võitlused ja isiklikud klaarimised. Tegelikult oleks Starkil tulnud tõeliseks kangelaseks saamiseks oma portatiivne-termotuumareaktor masstootmisesse anda ja maailma energiakriis igaveseks lahendada aga tema valis teise tee. Oli meeltlahutav vahepala piisavalt, kartsin hullemat aga oli üllatuseks isegi normaalne. Robocop building for dummies Robocop building for dummies 2 Mulle isiklikult meeldiski see algne rüü kõige rohkem. Väga aurupunk. Tekkis tahmine suvel Ove sepikotta õpipoisiks minna ja endale ka midagi sellist ehitada. Muidu tubli araablane aga mechal ja raketil vahet ei teinud. Järgmisena võiks Marvel sellest minu lapsepõlvest pärit koomiksi-superkangelasest filmi teha.

The Marty

Start of an epic story.