Postitused
Stanley Parable
11 aastat tagasi
pühapäev, 15. mai 2011
The Alfred Hitchcock Trailer Collection (1940 - 1976)
Monkey dust
"Monkey dust" on sari, mis kohe esimese episoodiga ei tööta. Jah, muige vöttis huultele küll, aga selleks, et nali töeliselt tööle hakkaks, on vaja vaadata vähemalt neli-viis episoodi, sest naljad on üles ehitatud kordustele. Igas episoodis vöib taas kohata vanu tegelasi oma rutiini kordamas, ainult et iga kord on vinti natuke enam peale keeratud vöi mingi ootamatu nüke juurde visatud....ise vaatasime Mardiga kolm hooaega säärase pöhimötte alusel, et üks õhtu = üks hooaeg. Kolm tundi on just paras pikkus, et kordusenali hakkab eriti hästi esile töusma ja samas ei hakka üleküllastuse tunnet tekkima. Kui nüüd hinnata hooaegu lähemalt, siis esimene on töenäoliselt mu suurim lemmik tervikuna ja seda hoolimata sellest, et üks sarja meeldejäävaid tegelasi Pedofinder General ilmub alles teise hooaja viimases pooles. Eriti meeldis mulle idee, millega lahendati Ivani ja mr Hoppy lugu. Teine tundus justkui nõksu nõrgem. Kolmas oli taas omal kõrgusel. Seal toodi esile ka kõige-köige mustem huumor...nii must, et kohati kadus huumor äragi. Kohustuslik soovitus briti terava musta huumori austajatele. 9/10
PS: Metsavana raputab rusikat google ja bloggeri arendajate suunas, kes selle posti ära kaotasid ning tänab südamest "Pisut filmijutu" Joonast ning Paavot, kes aitasid selle taas üles leida.
Autoriõhtu: "Auk nr 8" - režissöör Tartu esilinastusel
Ida-Ukraina linn Snežnoje, mis õitses Nõukogude ajal, kui kaevureid hellitati kõikvõimalike privileegidega, vireleb nüüd vaesuses. Aastate eest otsustasid meeleheitel linnaelanikud ise kaevandamist alustada ning tegid seda kõikjal, kus võimalik: mahajäetud kaevandustes, lammutatud majade keldrites, ümberkaudsetes metsades ning isegi oma köögiviljaaedades. Kõik kaevasid – naised, pensionärid, töötud kaevurid ja isegi lapsed. Selle filmi keskmes on Sikanovite perekond, kus kasvab kolm last. Vanaisa oli Nõukogude ajal suure tehase direktor, tema 15aastane pojapoeg Jura töötab aga nüüd alaealisena ebaseaduslikus kaevanduses. Filmist saab pikemalt lugeda veel postimehest.
Filmi autor MARIANNA KAAT (sündinud 1957) on filmialase hariduse saanud Peterburi Riiklikust Teatriakadeemiast ning töötanud aastaid toimetaja, filmiarendaja, režissööri ja produtsendina Eesti Telefilmis ja mujal. Ta on olnud ka paljude telesaadete tootmise juures.
Treileri leiab siit , võrgulehekülje siit. Piletid maksavad 3€ ja 4€
Pärast ühist filmivaatamist saab vestelda ja autorile küsimusi küsida. Teed ja kohvi saab ka.
Mina igaljuhul kavatsen kohale ilmuda..
kolmapäev, 11. mai 2011
Game of Thrones uued episoodid
..Ehk järjekordne külalispost Ovelt :) (MV)
Troonide mängu sari on jõudnud hetkel oma neljanda osani. Esimesest osast sai esmamuljel tehtud alustuspost, kuid hiljem jäi aega väheks ning seega tuleb koondpostitus kolmest järgmisest osast
Episood 2 - The Kingsroad
Osa algab (pärast mõningast jura steppides) peojärgse hommikuga Talitundrus, kui Tyrion paraja pohmakaga (kuigi ta seda välja ei näita) Joffrey paika paneb. Järgneb mõnus stseen Lannisteride hommikusöögilaua taga, kus tuleb välja, et Bran jääb elama ning Tyrion annab teada, et ta ei kavatse Öise Vahtkonnaga ühineda vaid tahab lihtsalt müüris seista ning üle maailma serva kuseda. Loomulikult algaks raamatu järgi kõik hoopis-hoopis teisiti - seal ei ärka ta üldse, vaid loeb öö läbi septoni juures käsikirju... Väga huvitav ning täiesti mõttetu stseen on pistetud vahele lord Eddardi ja Jon'i lahkumisel, kus Ned lubab nende järgmisel kohtumisel talle tema emast rääkida - ei kujuta ette, kuidas sai Martin sihukese äraleierdatud vidina sinna vahele suruda... Daeneryse liinist nõnda palju, et kuidagi kohatult palju rõhutatakse talle pulmade puhul antud lohemune. Tissi näeb ja puha, kuid need munad jäid häirima. Martin suudab oma raamatud kirjutada täiesti ettearvamatult, kuid tundub, et stsenaariumit kirjutades läks see tal pisu meelest või arvas filmiväntaja hoopis teisiti. Kolmhargil toimunu on kajastatud üpriski hästi. On märgata mõningaid muudatusi võrreldes raamatuga, kuid asja iva need ei muuda ning toimuvaga võib rahule jääda. Joffrey't kehastav noor näitleja näitab oma edumeelsust ning mängib oma rolli suurepäraselt... Mõõgad ainult on kohati nähtavalt kõverad.
Episood 3 - Lord Snow
Nagu pealkirigi ütleb, on Jon lõpuks Müürile jõudnud ning teeb tutvust oma tulevase vaenlase Allister Thorniga, kes talle ka selle nime andis. Jon näitab oma kaaslastele tõsist võitlemist ning teenib sellega ära oma kaasvõitlejate vimma, kes selle eest tahavat tal nuga hingetorru susata (millegipärast on seda muudetud - raamatus tahetakse talle lihtsalt korralikult kitli peale anda). Pääseb ta vaid üle noatera tänu Tyrion Lannisterile (raamatus oli tema päästeingliks kohalik sepp Donal Noyle), kes teeb talle ka selgeks, et kedagi ei koti, et ta on sündinud kusagil lossis. Öösel võib ükskõik kellel kõri läbi lõigata. Miskipärast on Müürimeestest tehtud lollakad, kes harjutavad raudmõõkadega võitlemist ilma kiivrita... Ka King's Landingus toimuvad huvitavad asjad - väga lahe oli stseen, kus Cersei seletab oma pojale, et see võib suureks saades karata keda iganes soovib. Oleks vaid minu ema nõnda hoolitsev olnud. Üpriski arusaamatuks jääb minu meelest koht, kus Robert mõnuga veini joob ning filosofeerib esimeste tapmiste teemal Tywin ja Jaime Lannisteriga. See oleks tõenäoliselt koht, kus peaks seletama tausta, kuid minu mõistus ilmselt selleni ei küündi - võibolla segab mind raamatust loetu... Yoren on üllatav kuju - raamatus on tema tegelane üpriski tuhm ning vaikne. Ausalt öeldes oli see isegi positiivne muudatus, kuna andis võimaluse jällegi jälgida lõbusa Tyrioni jutuajamist... Ja Syrio Forel oli tõesti väga vinge kehastus - klappis raamatus kirjutatuga 100%.
Episood 4 - Cripples, Bastards and Broken Things
Episood algab Brani unenäoga kolmesilmsest kaarnast... Esialgu näiliselt üprsiki mõttetu stseen, kuid ilmselt hakkab neid edaspidi järjest enam tulema. Tyrion jõuab Talitundrusse ning annab Branile talle sobiva sadula joonised, millele järgneb raamatust täiesti möödajooksev dialoog Tyrioni ja Theon Greyjoy vahel. Arvatavasti jällegi tausta tutvustamiseks mõeldud vahelekirjutatud jura... Samwell Tarly jõuab müürile ning tema piinamine ja eneseleidmine läheb võrdlemisi kirjutatu järgi. Kahjuks ei näidata üldse kurikuulsat Castle Black'i ühekäelist seppa... Khalasar jõuab Vaes Dhothrakini... Noor lohe läheb pisut üle piiri ja saab oma õe käest võtta - meeldiv on näha seda totaalset kaabakat tappa saavat. Juba ootan, kui täpselt nad tema lõpu on linastanud. Miskipärast on nad Tyrioni monoloogi lohekolpadest temale kirjutanud... Ned ajab taga Jon Arryn'i tapjat ning kohtub Gendry'ga sepikojas... Ametialasest huvist võiks ära märkida, et ta kasutas väga huvitavat üpriski ümara pikipinniga vasarat... Tüüp ise paistis küll tublisti vanem kui 15, mis ta raamatu kohaselt pisi olema. Väga imelikuna tundub Thorne'i südamlik monoloog Castle Black'i söögitoas, millest raamatus väga haisugi ei olnud. Kuidagi rõhutatuna tundus ka ser Hugh'i (endise Jon Arrini kannupoisi) surm, millest raamatus üpriski sujuvalt üle mindi. Ilmselt tahetakse, et seriaalis oleks kõigil aru saada, mis tegelikult toimub - raamatus pidi igaüks sell ise ridade vahelt välja lugema. Võib väita, et stseeni väiksusest hoolimata (juba Frey mehi oli raamatus väidetavalt 20 kanti) tuli Tyrioni ja Catelyni kohtumine risttee kõrtsus väga hästi ja emotsioone kaasakiskuvalt välja.
Miskipärast on seriaalis otsustatud raamatu ajaliinist mitte kinni pidada. Juba teises osas joosti sündmustest mööda - Catelyn jõudis pealinna hoopis varem kui kuningas oma õukonnaga... Tyrion veetis Müüril mitu nädalat ning kui ta lõpuks lahkus, oli Benjen Stark'ist juba hakatud kõvasti puudust tundma. Õnneks ei ole vähemalt minu meelest millestki väga olulisest üle libisetud ning olukorraga võib hetkel veel rahule jääda. Kuidagi väga rõhutatult üritatakse näidata välja Ned'i õigluseotsimist Jon Arryn'i surma asjus. Saan aru, et see oli üks asi, mis korralikult südamel kripeldas, kuid siiski... Aga võibolla teevad nad sellega kogu seriaali mittelugenuile huvitavamaks... Nagu mu sõber kunagi ütles: "Heal meelel unustaks mõne raamatu lihtsal ära juba selle pärast, et seda uuesti otsast peale saaks lugeda."
Ove
Troonide mängu sari on jõudnud hetkel oma neljanda osani. Esimesest osast sai esmamuljel tehtud alustuspost, kuid hiljem jäi aega väheks ning seega tuleb koondpostitus kolmest järgmisest osast
Osa algab (pärast mõningast jura steppides) peojärgse hommikuga Talitundrus, kui Tyrion paraja pohmakaga (kuigi ta seda välja ei näita) Joffrey paika paneb. Järgneb mõnus stseen Lannisteride hommikusöögilaua taga, kus tuleb välja, et Bran jääb elama ning Tyrion annab teada, et ta ei kavatse Öise Vahtkonnaga ühineda vaid tahab lihtsalt müüris seista ning üle maailma serva kuseda. Loomulikult algaks raamatu järgi kõik hoopis-hoopis teisiti - seal ei ärka ta üldse, vaid loeb öö läbi septoni juures käsikirju... Väga huvitav ning täiesti mõttetu stseen on pistetud vahele lord Eddardi ja Jon'i lahkumisel, kus Ned lubab nende järgmisel kohtumisel talle tema emast rääkida - ei kujuta ette, kuidas sai Martin sihukese äraleierdatud vidina sinna vahele suruda... Daeneryse liinist nõnda palju, et kuidagi kohatult palju rõhutatakse talle pulmade puhul antud lohemune. Tissi näeb ja puha, kuid need munad jäid häirima. Martin suudab oma raamatud kirjutada täiesti ettearvamatult, kuid tundub, et stsenaariumit kirjutades läks see tal pisu meelest või arvas filmiväntaja hoopis teisiti. Kolmhargil toimunu on kajastatud üpriski hästi. On märgata mõningaid muudatusi võrreldes raamatuga, kuid asja iva need ei muuda ning toimuvaga võib rahule jääda. Joffrey't kehastav noor näitleja näitab oma edumeelsust ning mängib oma rolli suurepäraselt... Mõõgad ainult on kohati nähtavalt kõverad.
Nagu pealkirigi ütleb, on Jon lõpuks Müürile jõudnud ning teeb tutvust oma tulevase vaenlase Allister Thorniga, kes talle ka selle nime andis. Jon näitab oma kaaslastele tõsist võitlemist ning teenib sellega ära oma kaasvõitlejate vimma, kes selle eest tahavat tal nuga hingetorru susata (millegipärast on seda muudetud - raamatus tahetakse talle lihtsalt korralikult kitli peale anda). Pääseb ta vaid üle noatera tänu Tyrion Lannisterile (raamatus oli tema päästeingliks kohalik sepp Donal Noyle), kes teeb talle ka selgeks, et kedagi ei koti, et ta on sündinud kusagil lossis. Öösel võib ükskõik kellel kõri läbi lõigata. Miskipärast on Müürimeestest tehtud lollakad, kes harjutavad raudmõõkadega võitlemist ilma kiivrita... Ka King's Landingus toimuvad huvitavad asjad - väga lahe oli stseen, kus Cersei seletab oma pojale, et see võib suureks saades karata keda iganes soovib. Oleks vaid minu ema nõnda hoolitsev olnud. Üpriski arusaamatuks jääb minu meelest koht, kus Robert mõnuga veini joob ning filosofeerib esimeste tapmiste teemal Tywin ja Jaime Lannisteriga. See oleks tõenäoliselt koht, kus peaks seletama tausta, kuid minu mõistus ilmselt selleni ei küündi - võibolla segab mind raamatust loetu... Yoren on üllatav kuju - raamatus on tema tegelane üpriski tuhm ning vaikne. Ausalt öeldes oli see isegi positiivne muudatus, kuna andis võimaluse jällegi jälgida lõbusa Tyrioni jutuajamist... Ja Syrio Forel oli tõesti väga vinge kehastus - klappis raamatus kirjutatuga 100%.
Episood algab Brani unenäoga kolmesilmsest kaarnast... Esialgu näiliselt üprsiki mõttetu stseen, kuid ilmselt hakkab neid edaspidi järjest enam tulema. Tyrion jõuab Talitundrusse ning annab Branile talle sobiva sadula joonised, millele järgneb raamatust täiesti möödajooksev dialoog Tyrioni ja Theon Greyjoy vahel. Arvatavasti jällegi tausta tutvustamiseks mõeldud vahelekirjutatud jura... Samwell Tarly jõuab müürile ning tema piinamine ja eneseleidmine läheb võrdlemisi kirjutatu järgi. Kahjuks ei näidata üldse kurikuulsat Castle Black'i ühekäelist seppa... Khalasar jõuab Vaes Dhothrakini... Noor lohe läheb pisut üle piiri ja saab oma õe käest võtta - meeldiv on näha seda totaalset kaabakat tappa saavat. Juba ootan, kui täpselt nad tema lõpu on linastanud. Miskipärast on nad Tyrioni monoloogi lohekolpadest temale kirjutanud... Ned ajab taga Jon Arryn'i tapjat ning kohtub Gendry'ga sepikojas... Ametialasest huvist võiks ära märkida, et ta kasutas väga huvitavat üpriski ümara pikipinniga vasarat... Tüüp ise paistis küll tublisti vanem kui 15, mis ta raamatu kohaselt pisi olema. Väga imelikuna tundub Thorne'i südamlik monoloog Castle Black'i söögitoas, millest raamatus väga haisugi ei olnud. Kuidagi rõhutatuna tundus ka ser Hugh'i (endise Jon Arrini kannupoisi) surm, millest raamatus üpriski sujuvalt üle mindi. Ilmselt tahetakse, et seriaalis oleks kõigil aru saada, mis tegelikult toimub - raamatus pidi igaüks sell ise ridade vahelt välja lugema. Võib väita, et stseeni väiksusest hoolimata (juba Frey mehi oli raamatus väidetavalt 20 kanti) tuli Tyrioni ja Catelyni kohtumine risttee kõrtsus väga hästi ja emotsioone kaasakiskuvalt välja.
Ove
Tellimine:
Postitused (Atom)