American Graffiti (1973)

Kuulsin sellest filmist esmakordselt kutsekooli ajal kursavennalt hüüdnimega Elvis. Elvis oli meeletu kõige ameerikaliku fänn. Lasi spetsiaalsed 50nendate stiilis kingad õmmelda, kuulas vaid jänkide muusikat ning lakkis iga hommikul vanakooli sonksi pähe (sealt siis see hüüdnimi ka). American Graffiti kohta väitis tüüp, et tegemist tema absoluutse lemmikfilmiga ning laenas mulle isegi CD peal koopia.  Juhtus aga sedasi, et oli värskelt endale koju normaalse kiirusega püsiühenduse saanud ning igasuguste roadmovide ja poolkõvade komöödiate jaoks polnud lihtsalt üleliigset aega. Vaja oli ju kõik ulmeklassikud alla kakkuda ja ära vaadata. Nii lendas plaat riiulile tolmama ja hiljem kadus kuskile üldse ära. Võibolla viisin ka lihtsalt tagasi. Ei mäleta enam.

Sisu:
Luubi alla on võetud ühe linna kamp noori nende nn keskkooli lõpuõhtul. Ühe öö roadtrip. Hangitakse alkoholi, juuakse, sõidetakse autodega võidu, kakeldakse, murtakse südameid ning leitakse uusi kallimaid.

Hinnang:
Vanasti oli kõik lahedam. Isegi rullnokklus oli siis stiilne. Omaaegsed autofanattidest noored riietusid maitsekalt, sõitsid ilusate masinatega ning kuulasid hüva muusikat. Huvitav kas 40 aastat hiljem vaadatakse tänapäeva noortele sama romantilise pilguga. Või pigem peaks küsimus olema, kas noored käivad sedavõrd alla, et praegused nokkmütsidega BMW'des istuvad kummisuitsetajad tunduvad siis nendega võrreldes ontlike härradena ? Igaljuhul normaalne Lucase film. Tehtud enne kui vennal suurusehullustus tuli. Vaatad ja tundub nagu täitsa ajudega rezisöör oleks seda teinud mitte Lucas. Mõnu suurendas veel asjaolu, et vaatasin filmi suurelt ekraanilt fullHD kvaliteedis. Mingi sume suveöö kavatsen selle maal projektoriga kindlasti veelkord üle vaadata. 8/10

 

Kuulus huntmees iseennast mängimas..

Fist of the North Star (1995)

Sattus näppu vähetuntud postapokalüptilisi filme otsides. Esialgu ei suutnud seda  Toyoo Ashida samanimelise OVA'ga siduda. Hiljem vaatama hakates alles sähvatas, et jah. Seda lugu me oleme ju kunagi aastaid tagasi Mardiga juba näinud, ainult joonistatud kujul.

Sisu:
Salajase võitluskunsti valdaja (meenutab kõdistamist, millega on võimalik panna vastase elundeid lõhkema) tuleb aastaid hiljem tagasi, et maksta kätte talt naise röövinud jõhkarditele.

Hinnang:
OVAga võrreldes kordades vaoshoitum ja optimistlikumal toonil tehtud. Näiteks hetked kus pead plörtsatustega lõhkesid keerati kaamera viisakalt ära, näiteks seinamustrit näitama. Ebamugavalt palju pöörati lisaks tähelepanu peategelase noortele sidekickidele ja lõpuvõitlus oli haigutama ajav tümitamine. Selline erilise koreograafia ning pingeta lihatampimine. Nii läheb kui Jaapani juurtega lugu hakkavad ekraniseerima jänkid koos kõigi enda PG hinnangusüsteemide ja muu taagaga mis nende loomingulisust kärbib. Sellised lood peaksid jääma ikkagi aasia rahvale filmiks vändata. Olen suht kindel, et kui rezisöörihärra Tony Randel oleks asendatud "Story of Ricky" looja Ngai Kai Lam'iga, oleks siit välja tulnud järjekordne kultuslik ja camp must komöödia. Praegu aga liigitub rohkem sinna "tõmmatud-nähtud-mahavõetud-unustatud" filmide kausta. 6/10

Zombie Holocaust (1980)

Järgmine hapukurgihooaja ning kuumalaine vaimust kantud säästu-post.

Sisu:
New Yorgi haiglast hakkavad kaduma laibaosad ning juhtniidid viivad Molucca saarele. Üks haigla  õppejõud, naisajakirnanik ning antropoloog korraldavad sinna asja lähemaks uurimiseks ekspeditsiooni. Jõudes saarele ründavad neid aga peatselt kannibalid.

Hinnang:
Zombi Holocaust on põhimõtteliselt Fulci "Zombi 2" kuhu lisatud sekka veel pärismaalased ja hull teadlane. Idee iseenesest hea, kahjuks vaid algus venib kohutavalt pikalt. Vaatajalt nõutakse ikka kõva kannatust, enne kui peategelased - zombid - lavalaudadele taaruma lastakse. Niikaua peab leppima paari inimsööja ja igasugust tavaloogikat eiravate peategelastega. Ei saa seetõttu mitte kuidagi head hinnet anda kuigi paar päris viisakat gorekohta ju kokkuvõtteks isegi leidus. 5/10

Clue (1985)

Lauamängusõbrad (eriti sina Ove) pange nüüd tähele. Järgnevalt tuleb juttu väidetavalt lauamängu ainetel tehtud filmist.

Jah ma tean, ma ise ka ehmatasin ära ja ootasin tegelikult hullemat. Kui juba arvutimängude ainetel tehtud filmid on enamikel juhtudel räige kõnts siis kuidas võiks üks lauamäng eriti parem olla?

Tegelikult osutus "clue" aga väga mõnusaks mustaks komöödiaks, kus kamp "võhivõõraid" on keerukasse mõrvamängu kistud. Süzee on põhimõtteliselt nagu üks vana hea Agatha Christie lugu kuhu ka absurdi ning huumorit sekka visatud. Klassikaliste krimi-klisheede üle naljaviskamist on alati mõnus vaadata kui seda tehakse kvaliteetselt ja punnitamiseta. Praegu lippas tegevus igaljuhul mõnuga ja näitlejatööd rokkisid kõik samuti.

Vahva torge olid lõppu keevitatud filmi alternatiivsed lõpud. Igavesti nutikas idee. Pole varem nagu näinudki sellist lahendust näidata, peale roimari tabamist, lõpplahendus veel võimalike erinevate nurkade alt läbi. Võib pika kuuma tööpäeva järel lobeda meelelahutusena julgelt soovitada. Ove ae? miks sul seda lauamängu pole ? tahaks proovida! 8/10

Colonel Mustard

Mr Boddy

Mrs Peacock

Wadsworth

Miss Scarlet