esmaspäev, 13. mai 2013

Tobruk (1967)

Film, mida sai põrsapõlves korduvalt teleka vahendusel vaadatud ja mis osutus ka nüüd ülekaemisel paganama mõnusaks tükiks. Uhked vaated kõrbele, ohtralt valmimisaasta kohta üllatavalt tigedat - eepilist märulit ja Rock Hudson laia lõuaga jänki ning George Peppard kavala juudi rollis.

Ega mul muud meeles polnudki, kui kaks stseeni. Esiteks koht, kus brittide hävitaja ründab maskeerunud omi mehi ning teiseks hiidsuurte Rommeli bensutünnide õhkulaskmine. Viimane on muide praeguste kütusehindade juures ikka tõesti hingekriipivalt valus vaatamine, valusam kui enamuse sümpaatsete filmitegelaste surm.

Ainsa miinusena tooks esile tõiga, et see kes on kambast reetur selgub esimese kümnekonna minutijooksul. Nagu mingi kuramuse vene sõjafilm juba. Isegi Ilja Muromets suutis khaani meeste sekka end paremini ära peita, kui siine diversant. Ja ega George Peppard ka eriti juudi moodi välja näinud. Aga tühja neist pisiasjadest. Hea film endiselt, puhas klassika. Järgmisena läheb vaatamisele "Taxi for Tobruk". 8/10
"You say one thing for the Germans, they certainly know how to build an engine."
"Doesn't cost much, ayther. They use slave labor. Two-hundred Jew power, major."
"We all know what's going on in Europe."
"Vell if you do; if you really do, there must be a little of the Jew in you."
"Well they say there's a little of the Jew in everyone."
"Yah. A little of the Nazi, too."

neljapäev, 11. aprill 2013

HÕFFil toimub kannibalifilmi maailmaesilinastus!

Täna, 11. aprillil avalikustati Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (HÕFF) kodulehel täisprogramm ja müüki tulid festivali üksikpiletid. Baltimaade suurimal žanrifilmide festivalil toimub tänavu mitu rahvusvahelist esilinastust ning Haapsalut väisab rekordarv filmikülalisi.
25.–28. aprillini toimuval filmimaratonil leiab aset värskelt valminud hispaania filmi „Kõigesööjad” (Omnivores) ametlik maailmaesilinastus, kus viibib ka teose lavastaja ja stsenarist Óscar Rojo. Õudusfilmi ja trilleri žanril balansseeriv linateos räägib salastatud söömaorgiatele kogunevatest rikastest elunautlejatest, kellele pakub inimliha söömine ülimat naudingut. Kahtlast äri hakkab lähemalt uurima noor ajakirjanik, kes lõpuks leiab end ise valiku ees, kas süüa teist inimest või saada sööduks teiste poolt.

Festivali juhi Maria Reinupi sõnul võrdub ühe Euroopa kvaliteetfilmi maailmaesilinastus väikeses Haapsalus väikese imega ja annab kinnitust faktile, et rahvusvahelised levi- ning tootjafirmad usaldavad HÕFFi juba sedavõrd, et siin oma filme esimest korda publikule näidata. „Varem on just HÕFFilt leidnud tee laia maailma mitu Euroopa ja Põhja-Ameerika žanrikino pärlit nagu „Killustunud”, „Teispool musta vikerkaart”, „V/H/S”, „Totaalne sissetung” jt. Kuna hispaania filmid on alati HÕFFi publikult hea vastuvõtu saanud, siis olen veendunud, et ka vaatajat viimaste minutiteni pinges hoidev „Kõigesööjad” leiab positiivset vastukaja,” lisas Reinup. „Kõigesööjate” teaser-reklaamklippi näeb siit: www.youtube.com/watch?v=GI9_-mFGUMU

Teise värske filmina jõuab Eesti vaatajate ette USA sõltumatu lavastaja Mike Mendezi linatöö „Päratu ämblik” (Mega Spider), mis jõuab HÕFFile otse pärast esilinastusi Ameerikas ja Hollandis.

Meelelahutuslik ja efektiderohke märulikomöödia on autori sõnul saanud ainest 1960.–1970. aastate populaarsest monstrumfilmi žanrist, mis toona hulga publikut kinno meelitas, ning mis nüüd taas on vaikselt ellu ärganud. Hea maitse piiri ületava filmi linastusel viibib ka autor ise, kes vastab vaatajate küsimustele ning annab 29. aprillil Balti meedia- ja filmikoolis loengu koostöös eriefekte tootva firma FROST FX-iga odavate filmiefektide kasutamisest mängufilmis. „Päratu ämbliku” reklaamklippi näeb siit: www.youtube.com/watch?v=TSlNiSEWqwQ

Kokku näeb HÕFFil 23 täispikka filmi. Festivali fookus on pühendatud tänapäevase briti õudusfilmi ühele säravamale autorile Ben Wheatleyle, kellelt näidatakse tema kahte auhinnatud filmi „Tapanimekiri” (Kill List) ja „Ekskursandid” (Sightseers). Samuti on Wheatley lühifilm esindatud kogumikteoses „Surma aabits”.

Vaata täpsemalt infot HÕFFi kodulehelt www.poff.ee.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival on rahvusvahelise Euroopa fantastiliste filmide föderatsiooni Méliès liige. Festivali korraldavad Haapsalu linnavalitsus, Haapsalu kultuurikeskus ja MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival. Festivali uuendatud koduleht asub aadressil http://2013.hoff.ee/

esmaspäev, 4. märts 2013

Kas mehiste actionfilmide kuldaeg oli üldse olemas?


1. Sissejuhatus


Eelmine postitus tõstatas muu hulgas küsimuse, kas mehiste actionfilmide kuldaeg oli üldse olemas. Etteruttavalt võib pinged maha võtta ja öelda, et kindlasti oli. Pealkiri on lihtsalt tavapärane provokatsioon lugejate ligimeelitamiseks. Kuid millal kuldaeg algas ja millal lõppes? Mis on klassikaline ja nn „kuldaja“ actionfilm? Millal tehti esimene kaasaegne actionfilm? Kõik need küsimused hakkasid peas keerlema ja nõudsid vastuseid. Järgnevalt on esitatud üks võimalik versioon lõplikust tõest.

Klassikaline ja nn „kuldaja“ actionfilm võiks vastata enamusele järgmistest kriteeriumitest:

  • Mehine peategelane, kes mõjub rusikakangelasena usutavalt;
  • Süžee, mis viib vältimatult filmi kulminatsioonis aset leidva ulatusliku lõpulahingu suunas;
  • Naistegelane on reeglina rekvisiidi osas, iseloom ja karakter on väheolulised;
  • Film sisaldab järgmistest elementidest vähemalt kolme:

1. Rusikavõitlused
2. Tulevahetused
3. Autodega tagaajamised
4. Plahvatused
5. Killu rebimised


2. Ajalugu


Nüüd kui reeglid on paigas võib ajalukku sukelduda. Kui teemasse väga leebelt suhtuda võiks esimeseks actionfilmiks lugeda juba 1903. a lühifilmi „The Great Train Robbery“ või ka Buster Keatoni 1920-ndate tempokad komöödiad, kuid keskendugem siiski kaasaegsele märulile.
Järgnevalt on aastate kaupa välja toodud olulisemad actionfilmi arengut mõjutanud linateosed ja tähtsündmused. Analüüsis on vähem tähelepanu pööratud erinevatele kitsamatele žanridele (kung-fu, blaxploatation) ning keskendutud peamiselt hollywoodi A-kategooria märulitele, kui peamisele uurimisteemale.
1953
The Wages of Fear (Le Salaire de la peur) - prantslaste meisterlik thriller, milles kasutatakse ohtralt kaasaegsele actionfilmidele omaseid pinge kruvimise võtteid.
1959
North by Northwest - tervikuna kindlasti mitte märul, kuid sisaldas mitmeid hilisematele actionfilmidele iseloomulikke märulistseene.
1961
The Guns of Navarone - tegevus leiab aset sõjaolustikus, kuid märulistseenid ning süžee on pigem omased märulile kui tavapärasele sõjafilmile.
1962
Dr. No - esimene bondifilm, mis annab tugeva tõuke actionfilmi kui eraldiseisva žanri arenguks.
1964
The Train - ohtralt märulit sisaldav teos, mis vaatamata sõjaaegsele sündmustikule sarnaneb pigem märulile kui sõjafilmile.
1967
The Dirty Dozen - arendab välja „kõvad mehed missioonil“ filmižanri. Kuna action avaldub peamiselt filmi lõpuosas ei saa täiesti ehedaks kaasaegseks actionfilmiks veel lugeda.

Point Blank - Lee Marvin viimistleb žanri „üksik kõva mees“. Stiililt siiski thriller mitte märul.
1968
Bullit – tihti üheks esimeseks puhtakujuliseks märuliks peetav film on objektiivselt hinnates kõigest aeglaselt kulgev ning ainult üksikuid märulistseene sisaldav (krimi-)thriller.

Where Eagles Dare - pigem tõeliseks märuliks klassifitseeritav, kuid filmi tegevus leiab siiski aset veel sõjakeerises, mitte kaasaegses olustikus.
1969
The Wild Bunch – žanrilt vestern, kuid märulirohkuselt annab silmad ette enamusele varasemate aastate ja ka järgnevate aastate märulipüüdlustele.
1971
Dirty Harry/The French Connection – küllaltki märulirohked kui siiski pigem krimithrillerid kui actionfilmid.

Vanishing Point, Two-Lane Blacktop – viivad uuele ja tõsiselt võetavale tasemele kihutamisfilmid.
1972
The Getaway – erinevalt Steve McQueeni 1968. a. thrillerist „Bullit“ on „The Getaway“ küllaltki arvestatav juba ka eheda actionfilmina.

Charles Bronsonist saab actionstaar (esialgu küll rohkem thrillerite alal).
1973
Enter the Dragon - lääne kultuuriruumi jõuab kung-fu film.
1974
Freebie and the Bean – oma aja kohta uskumatult märulirohke teos. Esimene ehe kaasaegses linnakeskkonnas aset leidev „buddy cop“ märul, actionstseenide rohkuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse osas võib teost julgelt ka esimeseks kaasaegseks actionfilmiks lugeda.
1978
Superman – esimene suurejoonelisem koomiksifilm, mõju actionfilmi arengule võib vaadelda nii positiivselt (eriefektide areng) kui ka negatiivselt (reaalsete füüsiliste võimete alaväärtustamine)
Tuntuks saab Chuck Norris.
1979
The Warriors – legendaarne karmi linnaelu käsitlev teos, ajahambale hästi vastu pidanud.
1981
Raiders of the Lost Ark – mõju võib vaadelda nii positiivselt (action massidesse) kui ka negatiivselt (pisut peresõbralikum ja seikluslik mitte puhas action)

Escape from New York/The Road Warrior – populariseerivad uue žanri (postapokalüptiline märul), mõju selgelt positiivne.
1982
48 HRS. – viimistleb täiuslikkuseni „buddy cop“ märulikomöödia, esialgu veel karmikoelises võtmes (õnneks).

First Blood – toob massidesse „üks mees armee vastu“ žanri.
Märulistaariks saab Sylvester Stallone.
1984
The Terminator – esimene ehe ulmemärul (rõhk sõnal märul), mis ei ole aastatega oma väärtust kaotanud.

Märulistaariks saab Arnold Schwarzenegger.
1985
Rambo: First Blood Part II/Commando - täiuslikkuseni viimistletakse „ühemehearmee“ filmižanr.
1986
Aliens – James Cameron viib ulmemäruli uuele tasemele.
1988
Rambo III – Stallone viib „ühemehearmee“ žanri paroodia piirile, alamžanri hiilgeaja (1985-88) lõpp.

Die Hard – uut tüüpi märulikangelase (kildu rebiv naabrimees, kellega on vaatajal lihtsam samastuda) ekraaniletulek.
1991
Terminator 2: Judgment Day – viib eriefektid kaasaegsele tasemele, kuid film põhineb suures osas siiski veel vanamoodsal actionil.
1994
Speed – esmakordselt saab A-kategooria märulistaariks kesiste füüsiliste võimetega isik.
1996
Independence Day – eriefektid saavad ulmemärulis tähtsamaks kui näitleja füüsiline võimekus

The Rock – maailm saab laiemalt tunda Michael Bay kätt, actionstaariks saab Nicolas Cage, aastatuhande vahetus (maailma lõpp) läheneb...
1997
Face/Off – uue ajastu actionfilm, klassikalise märuliga on vähe ühist, actionstaariks saab juba ka John Travolta (mis toimub?)
1999
The Matrix
2000
Crouching Tiger, Hidden Dragon – lääne vaatajatele tutvustatakse kung-fu alamžanri wu xia.
Tom Cruise hakkab märulistaariks, sest see on imelihtne.
2001
The Fast and the Furious – tundub, et Vin Diesel’ist on tulemas uus ja mehine actionstaar, kuid tunne on petlik.

Lara Croft: Tomb Raider – Angelina Jolie (kõhn, füüsiliselt nõrk ja naissoost) on uus actionstaar.
2002
The Transporter – Jason Statham-ist saab puhtakujuline actionstaar, kuid mitte A-kategooria näitlejate tasemel.
2007
Live Free or Die Hard – Bruce Willis hoiab elus klassikalist actionfilmi.
2010
The Expendables – Stallone süstib actionžanrile eluvaimu ajutiselt sisse tagasi.
2012
The Expendables 2 – Stallone otsustab, et klassikaline actionfilm kõlbab ainult nostalgiliseks naeruks.

3. Olulisemad järeldused

  • Esimeseks tõupuhtaks (bondifilmide, sõjaolustiku ning märulit sisaldava krimithrilleri väliseks) actionfilmiks võib lugeda 1974. a „Freebie and the Bean“, mis on esimene ehe kaasaegses linnakeskkonnas aset leidev „buddy cop“ märul, sisaldades rohkelt kvaliteetseid ja mitmekesiseid actionstseene;
  • Actionfilmi kuldaeg tundub jäävat vahemikku 1982-1995;
  • „Ühemehearmee“ alamžanri tippaega võib piiritleda kui kahe Rambo (II osa 1985 ja III osa 1988) vahelist aega, mil ka Schwarzenegger ilmutas 5 tõupuhast žanrifilmi;
  • Klassikalise actionfilmi tähtsus langes järsult 1996. aastal eriefektidele tuginevate filmide pealevoolu ajal. Eelmised aastad (1994-1995) olid veel üllatavalt viljakad ning ei ennustanud peatset krahhi;
  • 21. sajand on püüdnud toota uusi tõsiseltvõetavaid märulistaare, kuid loodetud edu (Vin Diesel, Dwayne „The Rock“ Johnson) ei ole täiel määral saavutatud;
  • Alates 20. sajandil lõpust võib märulistaariks saada ka ilma igasuguste eeldusteta (Nicolas Cage, John Travolta, Matt Damon, Tom Cruise, Angelina Jolie), mis tähendab, et standardid on väga madalale langenud.

4. Andmete töötlemine ja tulemuste esitamine

Järgnevates tabelites (klõpsa pildil) on esitatud actionfilmide ajalugu ja tipphetked aastate lõikes. Actionfilmide ajalugu on laias laastus jaotatud kolme perioodi:
  1. Ajastu enne 1982 aastat, mil märul ei olnud veel täielikult välja kujunenud ja massideni jõudnud;
  2. Aastad 1982-1995 ehk nn actionfilmi „kuldaeg“;
  3. Aeg pärast 1996. aastat ehk languseperiood ja hetkeseis.

Tabelis on esitatud ka edukamad mitte täiesti stiilipuhtad (kuid siiski mingil määral märulit sisaldavad) hittfilmid. Eraldi on aastate lõikes esile toodud edukaim nn klassikaline ja stiilipuhas actionfilm, lisaks ka ajalooliselt ja kultuuriloo seisukohalt olulised teosed. Tabelile ei järgne seekord põhjalikke ja kokkuvõtvaid järeldusi, las faktid räägivad iseenda eest.

Kuni 1981 (pilt suurelt)
1982 - 1995 (pilt suurelt)
1996 - tänapäev (pilt suurelt)


5. Kasutatud materjalid

  • vana VHS-filmide kogu,
  • 90-ndate alguse SAT-TV kavad,
  • vanaema-vanaisa märkmed,
  • küla raamatukogu tolmune arhiiv.

pühapäev, 3. märts 2013

Veebruarikuu tuumahiid

Külmal veebruarikuul kulub värisejatele alati ära üks tervislik ning luid-konte soojendav annus kiiritust. Tänapäeva turgudel pakutavatest kiiritusallikaist peetakse vaieldamatult parimateks ulmeajakirja Reaktor.

Minge, lugege ning olgu kiiritus teiega!