La coda dello scorpione AKA The Case of the Scorpion's Tail (1971)

Sergio Martinolt olen siiani vaadanud vaid filmi "Torso" (1973) ja kui aus olla, jäin ka tol hetkel poole filmi pealt sügavalt unne ning ei mäleta lõppkokkuvõttes enamusest toimunust mitte kõige vähematki.

Siin on olemas küll kõik eht-giallolikud silmarõõmustavad elemendid: ohtralt surevad naistegelased, saamatud politseinikud, erkpunane veri, välismaise päritoluga uurija, läikiv noatera ja absurdselt ootamatud süžeepöörded, kus näiteks peategelane maha lüüakse ja tühjast kohast esile tõusnud tegelane tema koha täidab. Miski jääb nagu aga puudu. Ma ei suuda päris hästi sõnastada ka isegi peale väikest mõtlemist, mis see täpselt võiks olla. Vähe pinevust ehk? Peaks võib-olla lugema mõne filmikriitiku käsiraamatu läbi, siis oleks alati hulk häid ja tarku sõnu sel hetkel varnast võtta.

Probleeme tekitas vaatamise käigus ka tegelaste ja nende lavalt kadumise ohtrus. Ühe noormehega mul jäigi segaseks, kes see tüüp siis oli ja milles ta eesmärk siin filmis seisnes. Oletasin, et mõrvari kaasosaline, aga väike kõhklus jäi siinkohal hinge kriipima. Seetõttu lahutaks hindest kohe mitu head rasvast punkti maha. Mulle, nagu onu Kalverilegi, ei meeldi sedalaadi kinolood, kus õlupudeli avama kummardudes jõuab mitu peidetud, kuid filmi lahtimõtestamie suhtes olulist vihjet mööda lipsata.

Ehk siis pole esimesed kokkupuuted  Martinoga olnud väga julgustavad. Aga ma ei kaota veel täiesti lootust. Tema postapokalüptiline "Fall of New York" (1983), tundub vägagi apetiitne. Maitsen selle ka mingil hetkel ära. 6/10

Game of Thrones

Ove otsustas, et taaskord aeg lauamängud ning miniatuuride värvimispintslid  vahelduseks nurka visata ja kirjutada Full-Metal-Metsavana blogi jaoks kaastööna üks vahva seriaaliarvustus. (MV)

G. R. R. Martini samanimelise raamatu põhjal tehtud seriaal - tellijaks HBO (Rome, Oz). Ei hakka pikalt Westerosest ega seda valitsevatest isikutest kõnelema... Selle jaoks on 4 suurepärast (erinevates väljaannetes võib ka rohkem olla) raamatut, mida soovitan kindlasti kõigil lugeda.

Esmaspäeval linastunud seriaali esimene osa, mis võtab enda alla umbes kümmekond peatükki - ei ole kahjuks raamatut käepärast - ning mille tegevus toimub Westerose põhjaosas. Tegevus toimub Müüri taga ebardite maadel, minnes kohati üpriski raamatu tegevusest mööda, ja Wintefellis (Talitundrus), kus valitsejaks on lord Eddard Stark.

Aga võtame siis asja juppideks:

Tegelased
Paljud on ilmselt õnnetud isand Starki valikus (Sean Bean), osutades sellele, et neile tuleb peamiselt selle isikuga meelde Boromir ühest ebaõnnestunust filmist, millel on miskipärast sama nimi, mis herr Tolkieni kuulsal raamatul. Minul vähemalt seda probleemi ei tekkinud... Catelyn Stark tundus rohkem kibestunud kui ta mulle raamatus tundus. Aga võibolla jäi see raamatus lihtsalt tähelepanuta...  Kuningas Robert oli väga kenasti kujutatud - täpselt samasugune joodik ja ringihooraja, nagu teda raamatus kujutatakse. Samad sõnad kehtivad ka Lannisteride pesamuna Tyrioni kohta.  Tegelikult võib öelda, et kogu Lannisteride perekond oli üpriski kenasti välja kukkunud - Cersei pealtnäha siivas kuninganna, kuid tegelikult ilge bitch, Jaime konkreetse I-don't-give-a-shit-'cause-I'm-better-than-you attituudiga ja kroonprints (kes kahjuks suud üldse lahti ei saanud) hiilgas oma üleoleva suhtumise ja prints-valgel-hobusel näolapiga.

Plot
Kuna Martin ise tegeles stsenaariumiga, võib selle kallal vinguda palju jagub... Eriti kuna sellesamuse tõttu tema raamatu kirjastamine edasi lükkus. Juba alguses pannakse pisu mööda Müüritaguse tegevusega. Ser Royce sai enne surma ikka mõnusalt mõõka keerutada mitte teda ei löödud selja tagant maha. Vahele on jäetud Talitundru õuel aset leidnud üpriski oluline konflikt Jeoffrey ja Robbi vahel, kus nad peaaegu üksteise kõri kallale lähevad. Kui väga täpseks minna, siis esimene kiri, mis Eddardile Kings Landingust tuli, märkis ära ka asjaolu, et Lysa oli sealt lahkunud - mitte hiljem... Ning rääkides seksitseenist, ei näinud Brandon raamtu kohaselt mitte koeraasendis penetratsiooni, vaid kuulis Cersei ja Jamie vahelist juttu ning jälgis nende amelemist ja näppude toppimist!

Targaryanide looliini algus jättis mind juba raamatus üpriski külmaks - see ei ole muutunud.

Kokkuvõttes ei ole tegu halva ekraniseeringuga - eks need raamatute põhjal tehtavad seriaalid on alati sihukese veidravõitu maiguga - kui jätta kõrvale asjaolu, et kui sa raamatut lugenud ei ole, jääb kogu ekraanil toimuv möll üpriski arusaamatuks ning arvestades tempot, millega sündmustest üle joostakse, ei ole ka väga lootust, et seriaali lõpukski aru saadakse. Pärast esimese episoodi linastumist teleekraanidel tekkinud edust innustunult, otsustas HBO ka teise hooaja kasuks - seega ei saa vähemalt see seriaal esimese hooajaga läbi (nagu nii paljudega juhtunud on).

Pildid pärit siit, siit, siit ja siit.

Ahoi, filmisõbrad! Kevadine suurpuhastus kappides ja pööningutel on käes!

Pisut aega tagasi võtsid sõbrad Higgins ja Shadow ette raske töö ehk enda VHS kassettidega täidetud riiuli digitaliseerimise. Nende filmiriiul minule kahjuks muidugi väga erilisi maiuspalu ei paku. Peamiselt lastemultikad.

Küll aga pani see minu peas hammasrattad liikuma ja meenutas kõik need korrad mil oleme koos sõpradega unistanud, kui vahva oleks, leida videokassette, kuhu salvestatud 80-90ndate nodi. Saaks veel kord näha, kuidas noored punkarid Vidiootides möllavad, "Telesantila" raames mingit saasta parseldavad, kuulsused enda lemmikjooke joovad jne. Või Ivar Vigla leelotab, soome kilekotte õhinal kokku ostab ning hõljukautoga mere ääres tolmu üles keerutab.

Paha poleks saada ka vanu hilisõhtuseid B-filme, minisarju (milliseid kuskilt torrentist-muulast ka enam leida pole) või siis vanu Vene filme eestikeelsete tiitritega. Tol ajal, kui neid telekast veel näidati, oli endal igasugustest "20 000 ljööd vee all" sarnastest minisarjadest kõrini. Nii võttis VHSile üles hoopis näiteks "Terminaator 2" laadseid kassashitte. Praegu, kuskil 15-20 aastat hiljem oleks oi kui hea just vaadata neid vanu Vene asju. Või näiteks teleteatreid. Hiljuti läks hammas verele, tuli tahtmine vaadata uuesti üle "Hapu vein ja sinihape", aga no püüa sa tuult väljalt.

 

Seega üleskutse kõigile lugejatele! Vaadake kriitiliselt enda kodused VHS kastid-riiulid üle, uurige, mida seal leidub, vaadake ega lisaks "Visa hing 2" ja Van Damme filmidele pole äkki seal ka tõelist rariteeti ning unustatud kulda. Näiteks 80ndate teleteatreid või vanu Eesti filme. Võtaks vastu põhimõtteliselt kõike kraami, mida pole interneti vaheldusel siiamaani kätte saada. Või siis on saadaval, aga ilma mõistlike tiitriteta  (torrents.ru kraam, Vene vana ulme jms).

Salvestamine käib "Pinnacle Studio PCI 700" kaardi ja "Pinnacle Studio 9" softi abil. Tulemuseks on 4:3 formaadis failid. Audio 128 kb/s MP3, video 1800 kb/s 720x576 XviD. Kui keegi soovib võib saada ka toorfailid. Audio ~1500 kb/s PCM, video ~9000 kb/s 720x576 M-JPEG. Ise aga arvan, et pole vaja pungestada mingi über-kvaliteediga, sest videokasseti kvaliteet on nagunii nagu ta on

Näidisklipp.

Deathstalker II (1987)

Fantaasiafilmide paroodia, millest esimene pool filmi suutis üllatuseks isegi täiesti arvestataval tasemel naljakas olla. Kahjuks kipuvad autorid aga vinti liiga palju peale keerama, mistõttu naljad omandavad peatselt punnitatud meki. Kuskil poole filmi pealt toimuv poksimats kiskus suisa totraks. Tundub, et sealtmaalt saab filmi autoritel aur lõplikult otsa ning film muteerub igavaks ja vaimuvaeseks 80-nendate fantaasiakäkiks, ehk samaks asjaks mida ta alguses ise parodeerida üritas. Õlle ja sõpradega kõlbas korra vaadata aga rohkem ei taha sellest kinopildist ning ta järgedest midagi kuulda. 5/10

Justkui D20 rollimäng..