Men of War (1994)

Tegelikult olen seda juba kunagi telekast näinud aga tegemist nii mõnusa märuliga, et kõlbab teistkordagi vaadata. Kohati päris korralik madin kohtub siin originaalse huumori ja ääretult halva ülenäitlemisega. Pahad on pärit justkui multifilmist "Mootorratturhiired marsilt". Nende pealik on näiteks nii kõva kutt, et tapab oma enda mehi puhtalt selleks, et vastaseid hirmutada ning lisaks armastab ta kangesti enda ohvreid lakkuda ja musitada. Ühesõnaga julgen soovitada aga päris kainelt ei tasuks seda filmi siiski vaadata.

Hercules (1983)

Tegelikult peaks alustama sellest vist, et antud filmi on teinud Luigi Cozzi - sama mees, kes ka Starcrashi taga. Igaljuhul ma pole tükk aega midagi nii vaimustavalt halba näind. Naisnäitlejate kostüümid on justkui pärit mõnelt prostituutide maskiballilt, Zeus näeb välja nagu Ded Moroz halvast vene lastesaatest. Lou Ferrigno aga tekitab usinalt pronksiaegset kosmoseprügi ehk loobib karusid ja puid orbiidile ning reisib mööda kosmost kaarikuga, mida veab nööri otsa seotud kivimürakas. Kusjuures mõned stseenid on ilma irooniata tõesti visuaalselt väga eepilised, sobiksid suurepäraselt miski karmima metal bändi muusikavideoks.

Cyborg Cop (1993)

Hoolimata filmi nimest siin mingit politseitööd ei tehta. Lihtsalt peategelased on ex-võmmidest vennad. Eliminatorile sarnaselt on siin üks hull teadlane, kes on sarnaselt paljudele endasugustele leidnud parima võimaluse enda ande kasutamiseks teha kuskile dzunglisse sala-labor, kus ehitada suvalistest kättesattunud lihakehadest roboteid, et neid punnis rahvakohvritega väikeriikide meestele maha müüa. Huvitav kas Mart Laar käis ka Eesti vabariigi alguses mõne sellisega kohtumas? Plussina mängib kurja teadlast ülijoviaalne John Rhys-Davies - miinusena on küborgid kohmakad nagu talveunest äratatud karud, kes pealegi leiavad filmis väga vähe kasutust. Kui jaanipäevast on kõvasti mõdu üle jäänud ja midagi targemat ei oska lauba õhtu teha siis võib vaadata, kitshi ja campi jagub.

Lady Terminator (1989)

Elas kord Indoneesias üks väga kuri nõid. Sellele nõiale meeldis kohalikke mehi magatada, mis lõppes alati sellega, et nõia vagiinas elav raudmadu sõi pahaaimamatu ohvri peenise ära. Kord tuli aga nõia juurde vägimees, kes magatas naise ära ja kägistas mao surnuks. Seepeale pani nõid vägimehele peale nõidus, et tema lapselapsega läheb midagi kole halvasti.
Tänapäeval (või täpsemalt 80ndatel) läheb mingi näitsik merepõhja uudistama, talle ujub sama uss üska ja näitsikust saab LADY TERMINATOR. Edasi juba kulgeb enam-vähem umbkaudu sarnaselt nagu ka päris terminaatori film, isegi dialoog ja hüüdlaused kattuvad suuremalt jaolt. Kainelt tasub selle filmi vaatamist kindlasti vältida.

Eliminators (1986)

Kuri teadlane ehitab endale lennuõnnetuse ohvrist küborgi, keda saadab ajas tagasi vanadel roomlastelt kilpe ja kujusid tooma. Mingihetk leiab teadlane aga, et robot tuleks asendada märksa ülimuslike võitlejate ehk redneckidega ja saadab robo lammutamisse. Ma saan kusjuures teadlasest täiesti aru sest see robot on tehniliselt viletsamas olukorras kui mu audi. Robot ei taha muidugi lammutamist ja sealt siis algab väga kummaline teekond, kuhu on seotud veel maailma kõige halvem teejuht, ninja ja koopainimeste hõim.
Mis ma ikka oskan öelda, ikka kole halb film oli tõesti. Mulle meeldis eriti kohalik kroonilises tööpuuduses vaevlev palgasõdrite-teejuhtide kõrts, seal piisas kõrtsikakluse alustamiseks letiäärde minekust ja tööpakkumise tegemisest. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuri teadlane suutis suhelda läbi purustatud robotist tõusva suitsu.

Kill'em All (2017)

On näha, et Van Dammet häirib Steven Seagali ebanormaalselt suur menu Direct-to-video trashi zanris. Seega otsustas ta konkurendi tolmu paisata ja noh selles on ta tõesti väga edukas. Filmi esimese poole järgi otsustades peaks see teos kuuluma "Samurai copi" ja "Deadly prey" sarnaste kultusfilmide juurde. Stsenaarium on absoluutselt arusaamatu, tegevuskoht ja aeg vahetub kiiremini kui magasin van Damme püstolis. Pahad tegelased tunduvad pärinevat kuskilt Serbia vaimselt alaarenenute hooldekodust. Nad eksivad van Dammet haiglapeal otsides pidevalt ära, röögivad jaburusi, tapavad suvalisi patsiente ja meditsiinitöötajaid ning kaotavad igasuguse orientiiri kohe kui Damme kõrvalkoridori astub. Damme ei pea isegi vaeva nägema nende eest pääsemiseks, vastupidi, ta võtab koguaeg aega maha. Räägib endaga kaasas olevale neiule oma kurba elulugu, teeb puhkeruumis kohvipause. Samal ajal kui õnnetud serbia pätid kõrvalkoridoris ringi jooksevad ja "KUS TA ON! KUS TA ON!" suvalistele inimestel karjuvad ja nad sealsamas vastust ootamata tapavad. Vähemalt serblastest jätab see film sama hea mulje kui "Borat" Kashastanist. Pool filmi on see kõik isegi jube lõbus aga kuskilt maant hakkas väsitama, lõpulahendus on aga niivõrd veider ja segane, et ma kahtlen kas näitlejadki sellest aru said.

Blame! (2017)

Heast ulmemangast sai keskpärane ja odav live-action. Filmiloojad said ilmselt aru, et nad ei suuda kogu hiiglaslikku Blame manga-maailma ikkagi ühte filmi suruda ning otsustasid keskenduda ühele võimalikult kompaktsele ja lühikesele. Õnnetuseks juhtus seejärel nii, et see episood ei täida filmimahtu ära, kipub lohisema. Lisaks on filmil pidevalt odav 3d mekk juures, mis ei anna mangast nähtud maailma stiili ja raskust edasi. Pettumus ühesõnaga.

Wreck-It Ralph (2012)

Ei teagi mis uss mind hammustas, et seda vaatama hakkasin. Ma tavaliselt vaatan vaid jaapani multifilme ehk animet siis. Ilmselt oli asi selles, et mul on mingi maania vaadata ära kõik asjad mis kuidagepidi küberi järele lõhnavad. Pean üllatuseks ütlema, et mulle meeldis. Selline lastemultikas mis ei solva ei laste ega ka seda vaatavate täiskasvanute intelligentsi ja täiskasvanutele suunatud pool pole tavapärases stiilis ehk lihtsalt hoolega varjatud peenisenaljad. Lugu oli küll ettearvatav aga huvitav ja see küberi pool ehk arvutimängude ja arvutimaailma võimalused olid päris hästi ära kasutatud. Ühesõnaga sissejuhatus küberpunki nooremale koolieale.

 Tundub, et teine osa tuleb veelgi küberpunkgilikum - Ralph Breaks the Internet: Wreck-It Ralph 2.