teisipäev, 10. juuni 2008

Once Upon a Time in America (1984)

Alguses tekitas hirmu pikkus, kokku ikkagi 4 tundi. Lõpuks sai see koos Blondiga ilma pausideta ühte jutti äravaadatud ja kusjuures ei tundunud üldse ,et nii kaua oleks ekraaniees passinud mis juba ütleb üsna palju filmikohta. Hoopis teistmoodi teos kui Sergio Leone varasemad filmid ja kahjuks jäi see ka tema viimaseks. Minule viies vaadatud Leone ja peab möönma ,et kõik on väga meeldinud.
Eepiline lugu mis jälgib 40 aasta pikkuse ajaperioodi jooksul Juudipoistest gängsterite elu New Yorgis. Lugu algab 30nendate lõpus gansteri hüüdnimega Noodles (Robert De Niro) põgenemisega New Yorgist kus olukord üsnagi tuliseks läinud ja jätkub hilistes 60nendates kui ta vana mehena linna naaseb ,et vanu arveid klaarida. Noodlesi flashbackidena hakatakse eelnevat lugu tagantjärgi jutustama. Näidatakse 1920nendaid kui tegelased on noored poisid kes alles loovad oma gängi ja teevad oma esimesi tehinguid ning 1930nendaid kui valitseb keeluseadus ja maffiakamp on jõudnud enda võimsuse tipule, lõpuks jõutakse tasapisi ka sündmusteni mis sundisid De Niro põranda alla kaduma. Teiseks peategelaseks Noodlesi kõrval on ta parim sõber ja äripartner Max (James Woods) Erinevalt Noodlesist kes rahulikum melanhoolne oopimisõber on Max üsnagi närviline ja ägeda iseloomuga väsimatu organisaator. Kahe mehe erimeelsused viivad lõpuks konfliktini. Lugu algab Leonele omaselt ootamatult-jõhkralt laskmata vaatajal end veel mugavamalt sissegi seada ning libiseb siis rahulikumale tempole - mineviku sündmuste juurde. Üheltpoolt ju sügavalt traagiline lugu kuid samas on sinna vahele sokutatud meeletul hulgal igatlaadi koomilisi seiku, gängsterite tempe (näit: lastevahetus sünnitusmajas) ja humoorikaid äritegemisi ning tegelasi. Kulissid ise on tohutult võimsad ja ehtsa välimusega, Leone on ehitanud ülidetailsed koopiad erinevate ajastute New Yorgi kohtadest tegevuse taustaks. Leone gänstereid pole ka tundetud mõarvarid vaid lausa sentimentaalsed aumehed kellele hakkab tahes tahtmata hoopis kaasa tundma. Kokkuvõtteks neli tundi äärmiselt tihedat tegevust kus segiläbi põnevust, draamat ja huumorit. Sügavama analüüsi filmile võib leida sellelt lingilt.
Ameerika versioon on muide kuskil pool tundi lühem. Seal on kaotatud ka ära flashbackidele ehitatud sisu ja paigutatud kõik lõigud ajalisse järjekorda, et jänki ikka paremini arusaaks ja ei tunneks end väga segaduses olevat. Olen muutunud juba paranoiliseks ja kontrollin enamuse filmide puhul üle imdb's selle tegeliku pikkuse ja võrdlen kas mul on ikkagi korralik või kastreeritud versioon.

9/10

Kommentaare ei ole: