Fracture (2007)

Rikas vanamees nimega Thomas Crawford (Anthony Hopkins) tulistab oma noort naist pähe kuna viimane petab teda teise mehega. Ta vahistatakse kiirelt peale tehtut ning Crawford on nõus ka koheselt enda teo üles tunnistama. Kogu juhtum antakse üle noorukesele, kuid suurte karjääriplaanidega süüdistajale kes loodab lihtsa juhtumi kiirelt sulgeda. Kuid ühtäkki selgub ,et vana on kavalam kui keegi arvatagi oskas. Kohtuasi variseb kokku puuduvate süütõendite ja mõnede käigult selguvate detailide tõttu ja ohtu satub ka noormehe karjäär kellele muutub tasapisi Crawfordi juhtumi lahendamine kinnisideeks Mõnesmõttes meenutab film vanu häid krimilugusid, põhiliseks erinevuseks nendega on see ,et mõrvari isikus pole mingit kahtlust - kõik teavad kes seda tegi. Probleemiks saab hoopis teo kohtus tõestamine kuna mõrvar suudab mängida osavalt kohtusüsteemile ja seadustele ,et puhtalt pääseda. Eks filmi saigi vaadatud peamiselt tänu Hopkinsi kujule kuna kohtulood mind niivõrd ei köida. Kui nüüd minna libedale teele ja hakata Hopkinsi tegelaskuju tema geniaalse mõrvari Hannibal Lecteriga võrdlema siis Crawford jääb kuulsa kannibali varju olles liigne kiirustaja ning suutmata vahepeal säilitada enda väärikat käitumist. Lõpp ei pakkunud mulle ka täit rahuldust, ootasin veel ühe kavalat konksu või viimast kaarti mis lauale löödaks aga see jäi tulemata. Lisaks tundusid filmi viimased minutid juba tarbetu ülekordamisega. Võibolla olin nüüd natuke liiga karm kuna üldiselt oli lugu siiski psüholoogiliselt põnev ning pingeline ja suutis olla heaks meelelahutuseks. Lisalugemiseks soovitan vaadata fletchujafilmid ja filmsmusic 6/10