Järgmise filmina peale pandud Beyond the Valley of the Dolls oli kohe tunduvalt lõbusam. Sündmused tundusid toimuvat Valley of the Dollsi omadega paraleelselt ning mingis kõrvalmaja keldris kus aga peod olid kordi rajumad, seltskond kirjum ning narkootikumid kangemad. Muusika oli samuti märksa parem. Enamus filmi jälgitakse tüdrukute rockbändi teed tippu. Kui mõned titshotid väljaarvata siis kulges kõik üllatavalt viisakalt ning ladnalt nii ,et lausa imestasin kus siis kuulus sexplotation jääb. Mingihetk läks asi küll muidugi käest ära, kõik senine tegevuse arendamine saadeti viisakalt kuradile ning asuti kirevate kostüümidega märksa verisemat-ajuvabamat tegevust arendama.
Uskudes wikipediat olevat originaalselt olnudki plaan teha järg Valley of the Dolls filmile aga peale pikemat segadust kus mitmed stsenaariumid stuudiote poolt kõrvale heideti ja Jacqueline Susann, esimese filmibaasiks oleva raamatu autor, stsenaariumi kirjutamisest keeldus löödi lihtsalt käega ning tehti lugu mis kuidagi ei seondunud nimetatud teosega. Isegi originaalsel postril oli tekst "This is not a sequel - there has never been anything like it". Filmi vägivaldne lõpp improviseeriti aga juurde seoses Valley of the Dolls staari Sharon Tate mõrvaga Mansonite poolt, mis toimus pisut enne filmimise alustamist ja originaalsest stsenaariumist see puudus.
Ehe odav B filmi õhustik, 60nendate rockenkroll soundtrack, hipivärk, metsikud orgiad ning värvikirevad tegevuskohad tegid filmist päris vaadatava pala. Midagi jäi samas siiski puudu ,et võiks nüüd kultuslikuks või superheaks nimetada. Võtsime Blondi ja ta väikse sugulasega koos ühiselt vaatamise aeg ka viskit, nagu meil ikka kombeks. Parooliks oli titshot, võin spoilerina öelda ,et juua sai väga korralikult. Asjaliku artikli Russ Meyerist leiab
aga siit.
Vana kanepikallal
Värvusmuusika
6/10
Postitused
Järgmise filmina peale pandud Beyond the Valley of the Dolls oli kohe tunduvalt lõbusam. Sündmused tundusid toimuvat Valley of the Dollsi omadega paraleelselt ning mingis kõrvalmaja keldris kus aga peod olid kordi rajumad, seltskond kirjum ning narkootikumid kangemad. Muusika oli samuti märksa parem. Enamus filmi jälgitakse tüdrukute rockbändi teed tippu. Kui mõned titshotid väljaarvata siis kulges kõik üllatavalt viisakalt ning ladnalt nii ,et lausa imestasin kus siis kuulus sexplotation jääb. Mingihetk läks asi küll muidugi käest ära, kõik senine tegevuse arendamine saadeti viisakalt kuradile ning asuti kirevate kostüümidega märksa verisemat-ajuvabamat tegevust arendama.
Uskudes wikipediat olevat originaalselt olnudki plaan teha järg Valley of the Dolls filmile aga peale pikemat segadust kus mitmed stsenaariumid stuudiote poolt kõrvale heideti ja Jacqueline Susann, esimese filmibaasiks oleva raamatu autor, stsenaariumi kirjutamisest keeldus löödi lihtsalt käega ning tehti lugu mis kuidagi ei seondunud nimetatud teosega. Isegi originaalsel postril oli tekst "This is not a sequel - there has never been anything like it". Filmi vägivaldne lõpp improviseeriti aga juurde seoses Valley of the Dolls staari Sharon Tate mõrvaga Mansonite poolt, mis toimus pisut enne filmimise alustamist ja originaalsest stsenaariumist see puudus.
Ehe odav B filmi õhustik, 60nendate rockenkroll soundtrack, hipivärk, metsikud orgiad ning värvikirevad tegevuskohad tegid filmist päris vaadatava pala. Midagi jäi samas siiski puudu ,et võiks nüüd kultuslikuks või superheaks nimetada. Võtsime Blondi ja ta väikse sugulasega koos ühiselt vaatamise aeg ka viskit, nagu meil ikka kombeks. Parooliks oli titshot, võin spoilerina öelda ,et juua sai väga korralikult. Asjaliku artikli Russ Meyerist leiab aga siit.
Vana kanepikallal
Värvusmuusika
6/10
1 kommentaar:
Masendav kui palju vigu ikka kirjutamisel tekib. Tuleb vist tõesti varsti rakendata sarnast põhimõtet ,et üks kord kirjuta seitse korda loe üle.
Postita kommentaar