laupäev, 28. märts 2009

Quantum of Solace (2008)

Inimene on vahel ikka üks veider olevus. Hoolimata sellest ,et talle korduvalt kinnitatakse ,et miski on sitt peab ta ikka näpu sinna sisse pistma ja ise veenduma. Nii oli ka minu ja uue Bondifilmiga. Vähe ei ole siis seda internetiavarustes kirutud ja ma ei suuda arusaada mis valu mind seda vaatama lõpuks ajas. Eriline Bondifänn ju ma ka pole. Kõiges tõmmatakse praegu otsi kokku ning koonerdatakse ja nii oli ka Bondipuhul tunda ,et tegemist on säästulahendusega. Kallis auto lõhutakse ära esimese viie minuti jooksul ning edasi tuleb tal sõita põrnikaga. Kuid varsti ei jätkunud resursse enam isegi Euroopas jätkamiseks ning võttmeeskond lennutatakse kuskile kõrbesse, erieffektideks vaid tünn bensiini millega siis uskumatult lame ning etteaimatav lõpp kokku vorbitakse. Olen selline inimene, kellele tekib James Bondi nime kuuldes kohes silme ette Roger Moore või Sean Connery, kassipaitav kuri maailmavallutaja ja kosmoseraketid ning tuumapommid. Seepärast tundus keset kõrbet ühe karvase haisva revolutsionääri ja ahne ärimehe kottimine üsna igavalt labane. Bondi asemel oleks MI6 võinud sinna vabalt ka mõni madalama klassi agendi saata. Ja siis veel lõpp! Igatsen taga neid aegu kui James heitis roimareid nende endi reaktoritesse. Paistab ,et Filmitegijad said ise ka aru ,et tegid junni ning kukkusid peale linastumist ette ja taha vabandama ,et ega see polegi mõeldud eraldiseisva filmina vaid pigem sellise järje või lausa spinoffina esimesesele filmile. Noh minuarust sai esimeses juba kõik otsad piisavalt kokkutõmmatud. Bondi “esimene veri” sai ju lastud ning järgnev, milleks nüüd terve film kulutati, oleks võidud 15 minutiga kokkuvõtta ning siirduda järgmise stiilse terve maailma julgeolekut ähvardava kurjategija kallale. Eelmine Casino Royale kusjuures meeldis mulle täiesti. Tunne oli ,et on tagasi pöördutud Connery radadele. Uues polnud aga ei stiili, nalja ega ka lahedat märulit. Isegi juba alguslugu oli ka tõeliselt halb ja sobimatu. Bonditüdruk aga oli enda maailma klisheelikuma lapsepõlvetraumaga kirsiks totruste koogil, jättes vägisi filmi pressitud mulje. Kõigetipuks oli isegi Q kadunud ja kui M'i poleks olnud oleksin ma üldse arvatavasti unustanud ,et vaatan Bondi mitte mingit suvalist odavaklassi lamedat märulit nagu Punisher. Daniel Craig kommenteeris asja ise nii ,et kavatseb Briti tuntuimat spioonkangelast mängida seni, kuni publik nõuab.. või kuni põlved üles ütlevad. Pisut Microsofti puutetundliku laua reklaami Kindral oli enda peakorteri sõnaotseses mõttes ehitanud kütusehoidlale. Superkurjategijad nägid välja nagu Annelinna viinapoe tagant üleskorjatud õlid Filmi kauneim stseen Tundub ,et tsiki voodimeelitamises ei saanud otsustavaks mitte Bondi ärarääkimisoskus vaid pigem kallis hotellituba 3/10

Kommentaare ei ole: